Projektid

Vastutav täitja: Elor Sepp, elor.sepp@ut.ee
Projekti kestus: 01.01.2024–31.12.2026
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Eelarve: 472 964,00 EUR
Rahastusprogramm: Eesti-Läti piiriülese koostöö programm (Interreg)
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Image

Eesti ja Läti vastutavad võrdselt Liivi lahe ühiste loodusvarade ja ökosüsteemi säästva majandamise eest. Seetõttu saab Liivi lahe ökosüsteemi ja selle teenuste parema seisundi saavutada ainult kahe riigi tihedas koostöös ja ühisel jõupingutusel.

Projekti eesmärgiks on oluliselt parandada Liivi lahe ühiste kalavarude praegust majandamist, et seeläbi tagada lahe ökosüsteemi ja selle teenuste jätkusuutlik toimimine nii Eesti kui ka Läti rannikukogukondade hüvanguks. Eesmärgi saavutamisele aitab uue metoodilise võimalusena kaasa autonoomse uurimisaluse (USV) kasutuselevõtt ja arendamine spetsiaalselt Liivi lahe ökosüsteemi uuringuteks. See tehnoloogiline uuendus likvideerib mitmed aktuaalsed kalandusuuringute metoodilised puudused. Samuti võimaldab see oluliselt vähendada tavapäraste uurimislaevade kasutamist ja seeläbi ka kulusid. Vähendades selliseid kulusid saab suurendada kalavarude uuringute ulatust (nii ajaliselt kui ruumiliselt) ja sel moel koguda oluliselt rohkem teadusandmeid, mis on aluseks kvaliteetsetele juhtimisotsustele. Senisest paremad majandamisotsused suurendaksid Liivi lahe ümbruse kalanduskogukondade majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

USV kui uudse tehnoloogia eeldatav ühine kasutuselevõtt mõlema partnerriigi poolt on kavandatud täiesti läbipaistvalt, mis võimaldab saadud teadmiste edasiandmist nii Eesti kui ka Läti teadus- ja kalandusringkonnale. Laiemas mõttes täiendavad projekti tulemused üldteadmisi ökosüsteemide majandamisest Läänemeres ja kaugemalgi.

Image

Vastutav täitja: Elor Sepp, elor.sepp@ut.ee
Projekti kestus: 20.08.2020– 31.10.2023
Eelarve: 295 428,45 EUR
Rahastus: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2020
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Image

Projekti tulemusena töötati välja ja katsetati autonoomset isenavigeerivat veesõidukit, mis on võimeline vastavalt eelnevalt ette antud trajektoorile ja/või mobiilside kaudu saadetavatele juhistele läbima pikki vahemaid. Veesõiduk on võimeline operatiivselt edastama ja/või salvestama kalaparvede suuruse ja asukoha andmeid. Lahendust saab kasutada teadusotstarbeliselt kuluefektiivse lahendusena kalavarude jälgimisel ning põhimõtteliselt ka kutselise püügi suunamisel. Projekti tulemusena valminud lahendus suurendab oluliselt kokkuhoidu ja keskkonnasõbralikkust nii kalapüügi kui teadusuuringute valdkonnas.

Lõpparuanne (PDF)

Image

Läänemere jätkusuutlik väikelaevaturism 2030 - Läänemere väikelaevaturismi kohanemine peale COVID-19 pandeemiat (BaltSusBoating 2030)

Kontakt: Robert Aps, robert.aps@ut.ee
Projekti kestus: 01.10.2022–30.09.2024
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastusprogramm: Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm
Kogu projekti eelarve: 64 576 EUR
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Rohkem kui 1000 väikesadama ja mitmekesiste sihtkohtade (nt Rootsi saarestik, Poola rannik jne) tõttu on Läänemeri atraktiivne piirkond nii rannikuäärsete kui ka kaugemate riikide purjetajatele ja mootorpaadiga sõitjatele. Vaatamata kõrgetasemelisele infrastruktuurile ja atraktiivsele sihtkohaprofiilile, mis ühendab endas mitmekesise looduse ja kultuuri, jääb Läänemere piirkond siiski rahvusvahelistest konkurentidest (eelkõige Vahemere piirkonnast) majandusliku potentsiaali ärakasutamisel maha.

SusBaltBoating 2030 algatab strateegilise koostöö Läänemere piirkonna tasandil, et arendada Läänemerd jätkusuutlikuks väikelaevasõidu sihtkohaks. CBSSi toetusel ühendavad peamised katusorganisatsioonid ja väikelaevaturismi osalised jõu, et ühiselt määratleda eesmärgid ja meetmed sihtkoha ühiseks arendamiseks ja turundamiseks kuni aastani 2030. See protsess hõlmab a) jätkusuutlikkuse tegevuskava väljatöötamist, b) kogemuste vahetamist, üksteiselt õppimist, c) dialoogi poliitikakujundajatega ja d) Läänemere ühise sihtkoha arendamise ja turundusstrateegia väljatöötamist kuni aastani 2030. Seega pannakse projektiga alus võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks pandeemiajärgsel väikelaevaturismi turul ja Läänemere konkurentsivõimelisemaks muutmiseks rahvusvahelisel tasandil.

Kontakt: Kristiina Nõomaa, kristiina.noomaa@ut.ee
Projekti kestus: 01.12.2021−31.01.2024
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastusprogramm: Programm „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“
Kogu projekti eelarve: 430 000 EUR
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Käesoleva projekti käigus uuritakse merekeskkonnas võõrliikide leviku ohjamise ja ökosüsteemide kliimamuutustele vastupanuvõime suurendamise võimalusi, esitatakse soovitusi jätkusuutlike temaatiliste lahenduste väljatöötamiseks ning koostatakse metoodikad edaspidiseks tegevuseks. Lisaks eelpooltoodule on projekti oluliseks osaks võõrliikide ja kliimamuutuste mõjude kohta käivate teadmiste levitamine ning sidususrühmade koolitamine mõjude tuvastamise ning leevendusmeetmete rakendamise osas.

Käesolev uuring koosneb kahest eraldiseisvast teemast: kliimamuutuste ja võõrliikide mõjude uuringust.

1. Kliimamuutuste teema keskendub CO2 sidumise seisukohast väärtuslike mereelupaikade, merepõhja kõrgemate taimede (merihein ja muud kõrgemad taimed) koosluste leviku ja CO2 sidumispotentsiaali hindamisele.
2. Võõrliikide teemas hinnatakse eraldi- ja koosmõju eluta ja elusale keskkonnale ning ökosüsteemi teenustele.
3. Võõrliikide levikupotentsiaali modelleerimine (niššimudelite kaudu) ja ruumiliste mõjude hindamine praeguste keskkonnatingimuste, tuleviku kliimastsenaariumite ja teiste olulisemate survetegurite kontekstis. Uuringu stsenaariumid määratletakse koostöös erinevate sidususrühmadega sh. Keskkonnaministeeriumiga.
4. Panustatakse Eesti merestrateegia meetme saavutamisse arendades sadamate bioloogilise seire jaoks eDNA meetodit.
5. Luuakse võõrliikide mõjude hindamise raamistikud ja riskianalüüs lähtudes Merestrateegia raamdirektiivi ja Ballastvee konventsioonist tulenevatest vajadustest. Projekti käigus kogutud uus teave (sh. merevõõrliikide sissetulekuteed, riskialad, levikukaardid, mõjualgoritmid, hindamise metoodikad) integreeritakse PlanWise4Blue kumulatiivsete mõjude hindamise veebitööriista võimaldades huvirühmadel analüüsida võõrliikide mõju eri stsenaariumite korral ning panustada efektiivselt projektitulemuste avalikustamisse.

Käimasoleva projekti raames tutvustati aastal 2022 erinevatel üritustel ja publikatsioonides võõrliikide mõjusid:

1. Populaarteaduslik saade võõrliikide kasutusvõimalustest: 
   https://www.levila.ee/video/parnu-lahe-uut-mere-elanikku-soomas
2. Võõrliikide mõjude tutvustamine: 
   https://novaator.err.ee/1608731158/pealtnagija-eesti-peale-ihuvad-hammast-pesukarud-ja-nahtamatu-seen
   https://novaator.err.ee/1608815383/uuring-voorliikide-moju-laanemerele-on-vorreldav-kliimamuutustega​
3. Rändkrabi levikupotentsiaali hindamise metoodika täiustamiseks alustati 2022 suvel lisa levikuandmete kogumist (kohalike elanike vaatlused) ja ühtlasi jagati infot võõrliigi ja tema mõjude kohta avalikkusele:

EST: Raporteeri hariliku rändkrabi vaatlus siin.
ENG: Raport Harris mud crab sighting here.
RUS: Сообщите о своем наблюдении здесь.

Suulised ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel ja koosolekutel:

1. Kotta, J.; Ojaveer, H.; Fetissov, M.; Orav-Kotta, H.; Lees, L.; Kõivupuu, A.; Szava-Kovats, R. 2022. Integrating ecological impacts of non-indigenous species within a cumulative effect assessment framework. NEOBIOTA 2022, 12th International Conference on Biological Invasions, Biological Invasions in a Changing World, Tartu, Estonia, 12–16 September 2022.
2. Nõomaa, K.; Kotta, J.; Szava-Kovats, R.;: Herkül, K.; Eschbaum, R.; Vetemaa, M. 2022. Novel fish predator causes sustained changes in its prey populations. NEOBIOTA 2022, 12th International Conference on Biological Invasions, Biological Invasions in a Changing World, Tartu, Estonia, 12–16 September 2022
3. Beleem, IB; Kotta, J.; Barboza FR. 2022. Temperature modulates the community-wide effects of an invasive mud crab in a key baltic sea macroalgal-dominated habitat. NEOBIOTA 2022, 12th International Conference on Biological Invasions, Biological Invasions in a Changing World, Tartu, Estonia, 12–16 September 2022
4. Nõomaa, K. 2022. Round goby long-term impact on benthic communities. Presentaion at the Workshop on Stickleback and Round Goby in the Baltic Sea (WKSTARGATE). 22–25 august 2022
5. Nõomaa, K. 2022. Understanding marine invasions - from the lab to the sea. Ettekanne konverentsil "Eesti Mereteadus 2022". 14. oktoober 2022

Publitseeriti kaks teadusartiklit, millest esimene hindab ümarmudila mõju Eesti rannikumere põhjakooslustele ja teine hindab võõrliikide mõju ökosüsteemiteenustele:

1. Nõomaa, K.; Kotta, J.; Szava-Kovats, R.; Herkül, K.; Hubel, K.; Eschbaum, R.; Vetemaa, M. 2022. Novel fish predator causes sustained changes in its prey populations. Frontiers in Marine Science, 9, 849878.

Ökosüsteemide funktsioneerimist mõjutavad samaaegselt nii vajalike ressursside kättesaadavus (nt toitained) kui ka toiduahelas kõrgemalt tulev surve (nt. kisklussurve). Enne ümarmudila (Neogobius melanostomus) saabumist peaaegu puudusid Eesti rannikumeres arvukad põhjakiskjad ja põhjaloomastiku kooslused oli põhiliselt reguleeritud toitainete hulgaga. Sellise olulise võõrliigi invasioon annab teadlastele hea võimaluse uurida kiskluse rolli põhjakoosluste funktsioneerimises. Teadusuuringus kombineeriti kokku laialt levinud ja domineerivate põhjakapide populatsioonide pikaajalised biomassi andmed (söödav rannakarp (Mytilus trossulus) ja balti lamekarp (Macoma balthica)), keskkonnatingimuste muutuste andmed ja ümarmudila biomass muutuste andmed. Tulemused näitasid, et toimumas on oluline muudatus ökosüsteemis, kus eelnevalt ressurssidest (põhiliselt toitained) reguleeritud kooslused on nüüd oluliselt mõjutatud kisklussurvest. Ümarmudil on oluliselt (keskmine biomassi langus 30%) vähendanud oluliste karbipopulatsioonide arvukust üle Eesti rannikumere, mis vähendab karbipopulatsioonide võimekust leevendada eutrofeerumisilminguid ja toimida kui loodulik filter. Kõrge produktiivsusega alad olid vähem mõjutaud, kuid paljudes piirkondades toimub ümarmudila mõju avaldumine ajalise viitega (1-3a). Harvadel juhtudel täheldati karbipopulatsioonide taastumist peale ümarmudila arvukuse langust antud piirkonnas. Kokkuvõttes näitab uuring selgelt, et ümarmudil mõjutab oluliselt looduslikke kooslusi ja meremajandmisel on oluline arvestada võõrliikide mõjudega.

2. Ojaveer, H., Einberg, H., Lehtiniemi, M., Outinen, O., Zaiko, A., Jelmert, A. and Kotta, J., 2023. Quantifying impacts of human pressures on ecosystem services: Effects of widespread non-indigenous species in the Baltic Sea. Science of The Total Environment, 858, p.159975.

Koostöös projekti partneri Anders Jelmertiga (IMR) publitseeriti teadusartikkel võõrliikide mõjudest ökosüsteemiteenustele. Täpsemalt uuriti võõrliikide mõju inimese jaoks olulistele loodushüvedele, sealhulgas inimese toidule, merega seotud teenustele ning turismile ja majandusele. Uuringu jaoks analüüsisid teadlased viimasel paaril aastakümnel avaldatud ligikaudu sadat artiklit, mis tegelevad võõrliikide mõju hindamisega Läänemeres. Teadustöö kuulub artiklite seeriasse, mis kaardistavad võõrliikide mõju erinevaid aspekte, näiteks nende seost aineringluse ja mereökosüsteemide toimimisega.

Uuring näitas, et suurt mõju omab üks väike mõne millimeetri suurune vesikirp (Cercopagis pengoi), keda leiti esimest korda väljaspool oma looduslikku levilat just Eesti vetest – Pärnu ja Muuga lahest. Räim ja ogalik toituvad temast küll väga aktiivselt ning pika saba tõttu kipub ta võrke ummistama, mõjutades ka kalapüüki. Teine suuri probleeme valmistav võõrliik on mõne sentimeetri pikkune virgiinia korgitsuss (Marenzelleria spp.), keda leidub üle kogu Läänemere. Kohalikud liigid teada oluliselt määral ei tarbi ja tema arvukus on kohati väga suur. Kaevudes sügavale põhjasetetesse, isegi kuni 40 sentimeetri sügavusele, muudab ta muu hulgas nii põhjasetete kui ka sette kohal oleva veekihi füüsikalist ja keemilist koostist. Lisaks näidati, et enim uuritud võõrliik Läänemeres on ümarmudil, kes mõjutab nii kalureid, inimeste toidulauda, kalu kui ka merelinde. Teiste hulgas kasutab ümarmudilat söögiks ka hüljes.

Käimasolevad tööd ja tegemised

1. Uuringud ja eksperimendid hariliku rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii)
   2022. aastal teostati katsed hindamaks hariliku rändkrabi (Rhithropanopeus harrisii) erinevate alampopulatsioonide erinevusi elupaigaeelistuses ja võimekuses mõjutada põisardu (Fucus vesiculosus) elupaika (Joonis 1). Lisaks koguti proove Eestis, Soomest ja Leedust erinevate alampopulatsioonide geneetiliste erinevuste tuvastamiseks (Joonis 2).
   2023. aastal jätkub katseproovide laboratoorne analüüs alampopulatsioonide isendite geneetiline analüüs.

Image

Joonis 1. Hariliku rändkrabi alampopulatsioonide ökosüsteemsetemõjude hindamise eksperimentide teostamine Kõiguste välibaasis. 

Image

Joonis 2. Hariliku rändkrabi isendite geneetika proovide kogumise asukohad aastal 2022.

2. Võõrliikide teemalise lasteraamatu kirjutamine

Võõrliikide teemalise lasteraamatu koostamine on toimunud plaanikohaselt. Raamatu tekstide koostamine on lõpufaasis ning valminud on illustratsioonid Eesti Loodusmuuseumi zooloogi Lennart Lennuki poolt (Joonis 3, Joonis 4).

Image

Joonis 3. Elegantne krevett (Palaemon elegans). Autor: Lennart Lennuk

Image

Joonis 4. Alumine on võõrliik Evadne anonyx ja ülemine kohalik liik Evadne nordmanni. Autor: Lennart Lennuk

3. Rannikumere elupaikade CO2 sidumispotentsiaali hindamine ja selliste elupaikade taastamine.

2022 aastal teostati välitööd ja koguti proove merepõhja suurtaimestiku koosluste süsinikusisalduse määramiseks. Koguti proove nii meriheina kooslustest (Prangli, Väinameri, Liivi laht) kui teistest kõrgemate taimede kooslustest. Eraldi määratakse süsinikusisaldus pinnases olevast koosluse osast ja veesambas olevast osast. Kogutud proovid on hetkel analüüsitud. Kevadel kogutakse veel lisaproovid samadest kooslustest, et saada sesoonne aspekt. 2022 aasta suvel teostati Prangli saare lõunarannikul eksperiment meriheina koosluste taastamiseks (Joonis 5). Selleks koguti meriheina istutusmaterjal mõne kilomeetri kauguselt ning istutati meriheina taimed kolmes eri asukohas. 2022 aasta sügisel teostati ka esimene vaatluste seeria - kõikides asukohtades oli istutusmaterjal alles.

Image

Joonis 5. Meriheina (Zostera marina) koosluste taastamise eksperiment 2022 Prangil saare lähistel.

Järgmised välitööd kavas 2023 aasta mais.

Projekti finantseeritakse Euroopa majanduspiirkonna toetuse ja Norra toetuse 2014‑2021 „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ programmi I taotlusvoorust “Ökosüsteemide vastupanuvõime suurendamine” summas 399 500 eurot. Projekti kaasrahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 70 500 euroga. Projekti juhib Tartu Ülikool ja Norra partneriks on Mereuuringute Instituut (Institute of Marine Research). Tartu Ülikooli eelarve projektis on  430 000 eurot ja Institute of Marine Research eelarve on 40 000 eurot.

Image

Image

Vastutav täitja: Kaire Torn, kaire.torn@ut.ee
Projekti kestus: 15.06.2021 - 30.09.2023
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

Projekti eesmärk oli hinnata Merestrateegia Raamdirektiivi (MSRD) elupaiga põhitüüpide seisundit. Eesmärgi täitmiseks koondati olemasolevad loodusdirektiivi (LoD) mereliste elupaigatüüpide hinnangud, koguti täiendavaid andmeid, hinnati LoD elupaifatüüpide tulevikuväljavaateid ning hinnati kõigi mereliste loodusdirektiivi elupaigatüüpide looduskaitselist seisundit. MSRD elupaiga põhtüüpide hindamiseks modelleeriti levikukaardid ning hinnati kahjuliku mõju ulatust elupaiga põhitüüpide seisundile.

Kõigi nelja parameetri (levila, pindala, struktuur ja funktsioonid, tulevikuväljavaated) koondhinnanguna on LoD elupaigatüüpide liivamadalad (1110) ja laugmadalikud (1140) looduskaitseline (LK) seisund soodne, laiade lahtede (1160) ja karide (1170) LK seisund ebasoodne-ebapiisav ning jõgede lehtersuudmete (1130) LK seisund ebasoodne-halb. Karide elupaigatüübi struktuuri ja funktsioonide seisund on 2019. aastal hinnatud küll soodsaks, kuid tulevikuväljavaated on kavandatavate suuremahuliste tuuleparkide mõju tõttu hinnatud halvaks, mistõttu elupaigatüüp klassifitseerub LK seisundi klassi ebasoodne-ebapiisav.

Võrreldes varasemate Eestis läbi viidud MSRD elupaikade põhitüüpide kaardistamise töödega eristati käesolevas töös ka avamere (offshore) elupaigad. Elupaiga põhitüüpidest hinnati pindalaliselt 85% , andmed puudusid hinnangu andmiseks 15% ulatuses Eesti merealast.  Heas seisundis oli 17% ning halvas seisundis 68% kogu merealast. Elupaigatüübile avalduva kahjuliku mõju ulatuse (kriteerium D6C5) maksimaalne lubatud määr võrreldes elupaigatüübi loodusliku koguulatusega ehk hea keskkonnaseisundi (HKS) piir on kehtestatud Euroopa Liidu tasandil SEABED töörühma ettepanekul. Kahjuliku mõju ulatus elupaiga põhitüübi seisundile võib olla maksimaalselt 25%, sisaldades ka hävinud elupaiga ulatust (D6C4). Kaheteistkümnel elupaiga põhitüübil oli kahjuliku mõju ulatus suurem kui lubatud HKS piir. Kahjuliku mõju ulatus jäi alla HKS piiri vaid elupaigatüübil tsirkalitoraali kivine põhi ja biogeenilised karid.

Lõpparuanne (PDF)

Image

Vastutav täitja: Georg Martin, georg.martin@ut.ee
Projekti kestus: 01.07.2021–15.06.2023
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Projekti eesmärgiks on arendada välja kaugseirel põhinevad metoodikad hindamaks madala rannikumere põhjakoosluste seisundit iseloomustavaid indikaatoreid.

Lõpparuanne (PDF)

Image

Vastutav täitja: Kaire Torn, kaire.torn@ut.ee
Projekti kestus: 15.06.2021 - 10.06.2023
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastaja: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Projekti käigus täpsustati elupaigatüübi 1150* rannikulõukad määratlemise kriteeriumid: merest maksimaalselt 3 km kaugusel, maksimaalselt ca 5 m üle merepinna, ühendus merega on suhteliselt piiratud/ajutine/puudub, varieeruva soolsusega, peamisteks tunnusliikideks kare kaisel, meri-mugulkõrkjas ning lääne-mõõkrohi ning veesisestest taksonitest mitmed mändvetikaliigid ja kamm-penikeel. Täpsustatud kriteeriumide ning kogutud andmete abil koostati elupaigatüübi levikukaart. Projekti käigus koostati rannikulõugaste inventeerimise juhend. Hinnangut mõjutavad peamiselt tunnusliikide esinemine ja ohtrus, roostumise ja mudastumise ulatus ning veerohkus. Projekti käigus inventeeriti 56 lõugast ning lisaks hinnati uue hindamissüsteemi järgi 25 lõugast 2019-2020 aastal kogutud andmestiku põhjal. Üle-eestiline looduskaitselise seisundi hindamine viidi läbi 91 lõuka põhjal, mis moodustasid 62% kogu lõugaste pindalast. Hinnatud elupaikade pindalast oli 76% heas seisundis, tulemuste ekstrapoleerimisel kogu elupaigatüübile oli soodsas seisundis elupaigatüübi pindala 32 km2. Rannikulõugaste elupaigatüübi üle-eestiline looduskaitseline seisund oli kogutud andmete põhjal ebasoodne-ebapiisav (U1), kuna parameetri struktuur ja funktsioonid hinnang oli ebasoodne-ebapiisav (U1). Elupaigatüübi struktuur ja funktsioonid on soodsas seisundis, kui 90% alast (38 km2) on heas seisundis.

Lõpparuanne (PDF)

Image

Kontakt: Anneliis Kõivupuu, anneliis.koivupuu@ut.ee
Projekti kestus: 21.06.2023–31.01.2027
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastusprogramm: Läänemere piirkonna riikidevahelise koostöö programm
Eelarve: 376 160 EUR
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

OpenRisk II projekt arendab välja integreeritud, uuendusliku, teadusel põhineva ning kasutajasõbraliku vahendi Läänemerel toimuvate juhuslike õli- ja ohtlike keemiliste ainete (HNS) lekete riskide juhtimiseks. Projekt keskendub ennetamisele, valmisolekule ja reageerimisele (PPR). OpenRiskII tugineb Norra AISyRISK rakendusele, mida kohandatakse Läänemere eripäradele, lisades sinna ohuolukordade analüüsid, talvise navigatsiooni mõju juhuslikule naftareostusele ning reostuse mõju meie mere ohustatud liikidele ja ökosüsteemidele. AISyRISKi rakendus on tunnustatud ülemaailmselt ning kavandatav koostöö Läänemere riikide ja Norra ekspertide vahel pakub häid arenguvõimalusi mõlemale poolele.

Loodav uus integreeritud rakendus pakub Läänemere piirkonna merendusasutustele olulist teavet riskide kohta, aidates kaasa ühtsete otsustusprotsesside kujundamisele õli ja ohtlike keemiliste ainete õnnetuste riskijuhtimises nii riiklikul kui ka Läänemere tasandil. Rakendus aitab standardiseerida ISO 31000:2018 standardil põhinevaid juhuslike õli- ja HNS-lekete riskihindamise protsesse PPR-i kontekstis. Läänemere riskide vähendamise meetmed on ühised jõupingutused, mis tuginevad piiriülesele koostööle ja mille elluviimine nõuab aega. Reostus ja selle levik Läänemeres ei piirdu üksikute riikidega, vaid selle tõrjumine ja kõrvaldamine on samuti osa riikidevahelisest koostööst.

Eesmärk on võimaldada ennetusmeetmete, reageerimisressursside ja koordineerimistegevuste edukas jaotumine Läänemere rannikuriikide asjaomaste asutuste vahel. Täiustatav rakendus saab olema kättesaadav ja täielikult toimiv Läänemere ja HELCOMi merendusasutuste jaoks ning võimaldab ühtlustada PPR kasutuselevõtu protseduure kõigis Läänemere riikides. Projekti tulemuste läbi paraneb vastuvõetavate otsuste kvaliteet nii tegevuste planeerimisel kui ka kriisisituatsioonide lahendamisel (otsustajad paremini informeeritud ja kasutavad sama alust otsustamiseks). Sellest tulenevalt väheneb Läänemere naftareostusest tingitud kvaliteediklassi halvenemise risk.

Kõik OpenRisk II projekti partnerid on järgmised:

Peapartner, Finnish Transport and Communication Agency (Traficom), Soome 

Partner, Norwegian Coastal Administration (Kystverket), Norra

Partner, Northern Dimension Partnership of Transportation and Logistics (NDPTL) Secretariat

Partner, Aalto ülikool, Soome

Partner, Gdanski tehnikaülikool, Poola

Partner, Tartu ülikool, Estonia

Partner, Helsinki ülikool, Soome

Image

Vastutav täitja: Markus Vetemaa, markus.vetemaa@ut.ee
Projekti kestus: 01.07.2017−30.06.2020
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastaja: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Projektil on kaks peamist eesmärki: lisaks kalavarude hea seisundi säilitamisele ka säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks. Töö käigus hinnatakse levinumate töönduslike püügiviiside: mõrra-, nakkevõrgu- ja põhjanoodapüügil püünisesse sattunud ebasoovitavate isendite hulka ja ellujäämust pärast veekogusse vabastamist. Töötatakse välja soovitused, kuidas saavutada tagasiheidetud kala maksimaalne ellujäänus. Lisaks sellele võimaldab projekti tulemus parandada kalavarude suuruse ja suremuse hinnanguid ning organiseerida kutselist püüki ajalis-ruumiliselt ning metoodiliselt nii, et soovimatute kalaliikide suremus oleks minimaalne.

Lõpparuanne (PDF)

Image

Kontakt: Robert Aps, robert.aps@ut.ee
Projekti kestus: 01.03.2023–28.02.2026
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastusprogramm: Kesk-Läänemere piiriülese koostöö programm
Eelarve: 498 512 EUR
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Re:Fish projekt tegeleb plastikreostuse ja ohtlike ainete leviku probleemiga Kesk-Läänemere piirkonnas ja keskendub rakendatavate vastumeetmete efektiivsuse hindamisele Rootsi, Soome ja Eesti rannikumere pilootaladel. Hüljatud, kadunud või muul viisil vette tagasi sattunud kalapüügivahendid, antud juhul eelkõige nakkevõrgud, põhjustavad merekeskkonnas kaladele, lindudele ja mereimetajatele kannatusi ja nende hukkumist. Lisaks eraldub võrkudest keskkonda nii plasti kui muid ohtlikke aineid.

Re:Fish projekti pilootaladel on eesmärk eemaldada rannikumerest kadunud või hüljatud kalapüügivahendid (eelkõige nakkevõrgud) tragimise teel. Eestis on projekti pilootalaks valitud Liivi lahe kirdeosa, Pärnu laht, mis on Eesti üks suurimaid rannakalanduse piirkondi. Võrkude merest eemaldamine on täiendav panus parandamaks Läänemere keskosa keskkonnaseisundit. Lisaks on projekti pilootaladel tähelepanu all asukohad, kus võiks peamiselt leida eelkõige harrastuskalapüügiga kadunud kalastusvarustust nagu peibutusvahendid, konksud, õngeraskused, õngejadad ja muud sarnast.

Lisaks merel kaotatud kalapüügivahenditele on üldiseks probleemiks ka nende käsitlemine maismaal ̶ kalavõrgud jäetakse sageli õue, kus need lagunevad ja eritavad omakorda looduskeskkonda mikroplasti. Projekti käigus viiakse läbi mitmeid kogumiskampaaniaid eesmärgiga vabaneda kasutuseta seisnud ja oma aja ära elanud võrkudest. Inimestele võimaldatakse oma kasutuseta seisnud võrgud tasuta ära anda. Kõigi merekeskkonnast ja maismaalt kogutud võrkude puhul hinnatakse võimalust nende taaskäitluseks ning vastavalt suunatakse kogutud materjal kas taaskäitlusesse või utiliseeritakse.

Re:Fish eesmärk on ka informeerida seotud huvirühmi (harrastuskalastajad, kutselised kalurid, mittetulundusühingud, ettevõtted, ülikoolid ja ametiasutused) ennetamaks hüljatud, kadunud või muul viisil vette tagasi sattunud kalapüügivahenditega seotud probleeme Läänemere kalapüügis. Re:Fishi kõige olulisem sihtrühm Eestis on rannapüügiga tegelevad harrastuskalastajad ja kutselised kalurid. Projekti raames, kuhu kaasatakse sidusrühmad, otsitakse rannapüügiga seotud probleemidele erinevaid lahendusi. Lisaks luuakse projekti käigus veebiplatvorm, kus erinevate riikide projektipartnerid ja võrgustike sidusrühmad saavad vahetada kogemusi ja teadmisi.

Image

Vastutav täitja: Elor Sepp, elor.sepp@ut.ee
Projekti kestus: 01.06.2023-30.11.2023
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Eelarve: 187 032,79 EUR
Rahastus: Eesti EL välispiiri programm 2014-2020
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

SUFISH projekti eesmärgiks on pelaagiliste kalakoosluste seireprogrammi introdutseerimine Peipsi järvele kasutades teaduslikku pelaagilist traali. Selleks viiakse läbi eksperimendid ja testid metoodika juurutamiseks ja kasutuselevõtuks kalavarude hindamisel. Seireprogrammi tarbeks tuuakse Rootsi ja Soome suurte järvede metoodika ja vahendid koos oskusteabega Peipsi järvele ning mugandatakse seda vastavalt madala ja mitmekesise järve tingimustele.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut on Peipsi kalavarude seirega tegelenud alates aastast 1994. Üheks peamiseks majandamisotsuste sisendiks on katsetraalimiste tulemused, mida viiakse läbi iga-aastaselt püügisoovituste määramiseks. Praegu kasutusel olev metoodika on välja töötatud peamiselt põhjaeluviisiliste kalade seireks. Suured kõikumised järve pelaagiliste liikide arvukustes viimastel aastakümnetel (rääbise ja tindi varu korduv langus ja tõus) on viidanud vajalikkusele hinnata senisest täpsemalt pelaagilisi kalavarusid, et paremini mõista järves toimuvaid protsesse nind püüda säilitada ka pelaagiliste liikide stabiilset olukorda. Seni on uute meetodite kasutuselevõtt olnud takistatud puuduliku rahastuse ja ebakindla koostöö tõttu Vene poole teadlastega. Eesti EL välispiiri programmi 2014-2020 rahastuse toel katsetatakse käesoleval aastal täiustatud pelaagiliste kalavarude hindamise metoodikat Peipsi järve Eesti poolsel osal. Metoodika katsetamiseks kasutatakse Rootsi järvedel kasutatavat pelaagiliste kalavarude seirel kasutusel olevat pelaagilist traali, mida kohandatakse vastavalt Peipsi oludele. Projekti eesmärgiks on täpsem ja mitmekülgsem kalavarude seire metoodika, mis aitaks edaspidi suurendada majandamisotsuste kvaliteeti ja vähendada kalavarude kõikumisi.

Projekti SUFISH kaasrahastab Euroopa Liit Euroopa naabrusinstrumendi raames.

*Antud väljaanne valmis Euroopa Liidu rahalise abiga. Selle väljaande sisu eest vastutab ainuisikuliselt Tartu Ülikool ning selles kajastatu ei peegelda mingil juhul Programmi ega Euroopa Liidu seisukohti.

Image

Vastutav täitja: Elor Sepp, elor.sepp@ut.ee
Projekti kestus: 21.08.2019 – 30.04.2023
Eelarve: 401 715 EUR
Rahastus: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2019
Andmed Eesti teadusinfosüsteemis: ETIS

Projekti põhieesmärgiks on kalavarude hea seisundi säilitamine tagasiheidetava kala suremuse vähendamise teel. Peamiste töönduspüüniste (mõrrad ja nakkevõrgud) tagasiheite ja selle ellujäämuse hindamise tulemusena toodi välja peamised mõjutegurid ja koostati soovitused antud suremuse minimeerimiseks. Projekt viidi läbi kolmes piirkonnas: Eesti rannikumeri, Võrtsjärv ja väikejärved.

Lõpparuanne (PDF)

Image