JÄRELVAADATAV: Maive Rute avalik loeng „Globaalne rohesiirde võidujooks. Euroopa rada USA ja Hiina vahel"
16. mail külastab Tartu Ülikooli Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadi peadirektori asetäitja Maive Rute, kes peab kell 16.15 ühiskonnateaduste instituudis avaliku loengu „Globaalne rohesiirde võidujooks. Euroopa rada USA ja Hiina vahel“. Ingliskeelsel loengul saab osaleda Tartus kohapeal (Lossi 36–215) või veebis Worksupi keskkonnas. Palume osavõtust märku anda eelnevalt registreerudes.
Peamised mõtted Maive Rute loengust
-
Praeguses muutunud majandusmudelis peame aina enam mõtlema, mida teha, et vähendada tarbimisest ja majandustegevusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkogust. 2030. aastaks on Euroopa Liit lubanud vähendada heidet vähemalt 55%.
-
Kliimaprobleemidega tegelemine on tihedalt seotud investeeringutega. Kui maailma suurima majandusega riigid tõstaksid oma investeeringud 20–30 aasta tagusele tasemele, kataks need taastuvenergiale ja ringmajandusele üleminekuks vajalikest investeeringutest poole.
-
Hiina on praegu suurim päikesepaneelidesse, patareidesse ja muusse puhtasse tehnoloogiasse investeerija. Kui Euroopa soovib olla mõjukas tegija muutunud maailmamajanduses ning rohesiirde võidujooksus Hiina ja USA-ga, peame mõtlema, kuidas rajada tehased ja tehnoloogiad, mida on vaja tulevikus vähese heitega tööstuseks.
-
Euroopa Liidu nullnetotööstuse määruse eesmärk on suurendada keskkonnahoidliku tehnoloogia tootmist, investeerida enam uuendustegevusse ja oskustesse ning parandada turutingimusi.
-
Euroopa sõltub tugevalt sisseveetud toorainest, mida on vaja üleminekuks kestlikule ja digitaalsemale tulevikule. 2030. aastal ületab üleilmne nõudlus tõenäoliselt kriitilise tähtsusega tooraine ja haruldaste muldmetallide pakkumise. Euroopa kriitiliste toorainete määruse eesmärk on piirata ja mitmekesistada kolmandatest riikidest kriitilise tähtsusega toorainete tarnimist, laiendada kohapealset kaevandamist ja parandada toorainete ringlussevõttu.
Maailm on minemas üle uuele, taastuvressurssidel põhinevale majandusmudelile. See sunnib ka ettevõtteid ellujäämise nimel muutustega kaasas käima. USA inflatsiooni vähendamise seadus, mille kohaselt suunatakse 2032. aastaks 360 miljardit USA dollarit rohetehnoloogiatesse ja elektrisõidukite kasutuselevõtmisse, on Rute sõnul vaid üks näide tohututest investeeringutest üha kiirenevas tulevikutehnoloogia arendamise võidujooksus. „Euroopa rohepöördest on nii poolehoidjad kui ka kriitikud rääkinud eelkõige kui kliimapoliitikast. Euroopa roheline kokkulepe kätkeb aga ka Euroopa võimalust ehitada üles uusi väärtusahelaid kiirelt kasvaval taastuvenergeetika, elektriautode või digitaliseerimise turul,“ selgitas Rute. Loengus selgitab ta lähemalt, kuidas Euroopa värske nullnetotööstuse määrus (Net-Zero Industry Act), kriitilise tähtsusega toorainete määrus (Critical Raw Materials Act) ja muud uued algatused aitavad vähendada Euroopa strateegilist sõltuvust Hiinast ja Venemaast, tagada rohepöörde toormete kättesaadavuse ning julgustada rajama ettevõtteid Euroopas.
Rute loengule järgneb vestlusring, kus arutlevad loengus käsitletu üle Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi suurte siirete uurimisrühma doktorant Anna-Kati Pahker ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud Peep Mardiste. Arutelu juhib kestliku arengu keskuse juhataja Margit Keller.
Maive Rute vastutab Euroopa Komisjoni siseturu, tööstuse, ettevõtluse ja VKE-de peadirektoraadis eelkõige tööstuspoliitika eest. Tema tegevusala hõlmab ettevõtete rohepööret, tarneahelate vastupidavust ning Euroopa majanduslikku julgeolekut, investeeringute edendamist, avalike hangete ja standardiseerimise uuendamist ning intellektuaalse omandi kaitset.
Rute alustas Euroopa Komisjonis tööd 2005. aastal ettevõtluspoliitika direktorina. Aastatel 2009–2019 töötas ta Euroopa Komisjonis tippjuhina teaduse ja innovatsiooni alal. Eestis on ta töötanud Kredexi juhatajana ja Eesti Panga asepresidendina.
Avalik loeng toimub Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi, Johan Skytte poliitikauuringute instituudi, kestliku arengu keskuse ning Jean Monnet’ tippkeskuse projekti „Rejuvenating Democracy in the EU“ elluviijate koostöös.
Registreerumisvorm
Selleks, et saaksime loenguruumi kohtade arvu paremini planeerida, palume teil oma osalussoovist eelnevalt teada anda allolevas vormis:
