MarTe visiooniseminar Pärnus tõi fookusesse sinimajanduse võimalused ja merekatsealade vajaduse

Pärnus toimunud visiooniseminaril „Pilgud horisondile: MarTe“ peetud paneelis „Ükskord ma tahtsin meres midagi katsetada“ jagasid ettevõtjad ja teadlased oma kogemusi merevaldkonna lahenduste arendamisest ja katsetamisest Eestis. Arutelus osalesid professor Jonne Kotta (Tartu Ülikool), Andro Ots (Ösel Aquafarms), Timmu Tollimägi (Vete Engineering) ja Ülo Eero (Marine Claims Adjusters Ltd). Vestlust juhtis Tiina-Maria Araja, Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) sinimajanduse ekspert.

Paneelis kõlas selge sõnum: Eestis on merevaldkonna arendamiseks olemas head eeldused, kuid edasiliikumine eeldab paremat koordineeritust, suuremat teadlikkust ja ühist sihti. Eesti pikk merepiir on seni jäänud alakasutatuks, selle rakendamiseks on vaja koostööd, kus teadus, ettevõtlus ja riik tegutsevad ühise eesmärgi nimel.

Prof Kotta rõhutas, et erinevate innovatsioonide integreerimine on võti, kuna koos tegemine aitab luua lisandväärtust ning kokkuhoidu. „Lisaks on oluline, et riik toetaks innovaatiliste lahenduste turule jõudmist, praegu liigub selleteemaline intellektuaalomand pigem teistesse riikidesse, kuna meil puuduvad sobivad toetusmehhanismid. See aga tähendab meile saamata jäänud tulu turustamisel,“ sõnas ta.

Panelistid tõdesid, et koostöö ametnike ja ettevõtjate vahel on viimastel aastatel selgelt paranenud, kuid vajab jätkuvat tuge ja teadlikkuse kasvu. Ettepanekuna toodi esile koolitused ametnikele, et suurendada arusaamist merevaldkonna projektide eripärast ja hindamisest. Ettevõtjate puhul peeti oluliseks finantsteadmiste tugevdamist ja investeerimisvõimekuse kasvatamist, et osata kaasata partnereid ja rahastust ka rahvusvahelisel tasandil.

Seni on „katseala“ tihti piirdunud kokkuleppega kohaliku sadamakapteniga – kui see sobib, saab test tehtud. Suuremas plaanis vajab Eesti aga selgemat raamistikku: ühist arusaama ja koostöövormi, mis seoks teaduse, ettevõtluse ja riigi üheks mereinnovatsiooni süsteemiks.

Suur mereala – Eesti võimalus

Visiooniseminari teine pool keskendus omavahelistele ajurünnakutele. Töögruppide teemad hõlmasid järgmisi valdkondi: meretransport, taastuvenergia, kalapüük ja merevesiviljelus. Töögruppide üleselt toodi korduvalt esile Eesti eelis – suur mereala ja olemasolev mereplaneering, mis annab tugeva lähtekoha sinimajanduse strateegiliseks arendamiseks.

Ühiselt nähti vajadust selgema poliitika, rahastusmudelite ning kokkulepete järele, mis aitaksid suunata ressursse nutikalt ja koostöiselt.

Seminari teisel päeval toimus lahendustele suunatud ajurünnak, kus osalejad töötasid välja ideid ja ettepanekuid neljas põhivaldkonnas: kapitaliseerimine, koostöö, teadusarendus ja poliitikakujundamine.

Aruteludes hinnati ausalt seniseid kogemusi – mis on seni hästi toiminud ja mis mitte – ning jagati näiteid naaberriikide praktikatest, millest võiks Eestil õppida.

Aruteludes sõnastati ka viis põhimõtet, millele edasine areng peaks tuginema:

• Koostöö ja mitmikkasutus – merealal võiksid erinevad sektorid tegutseda targalt koos, jagades taristut ja andmeid.
• Andmepõhine juhtimine – otsused tuleb teha teadmiste ja korralikult kogutud andmete, mitte oletuste põhjal.
• Kiirus ja paindlikkus – arendused ja menetlused peavad olema nutikamad ja kiiremad, et innovatsioon päriselt ellu jõuaks.
• Katsetamise julgus – pilootprojektid ja testalad aitavad ideid kiiresti proovile panna.
• Tehnoloogia rakendamine – digilahendused ja autonoomsed süsteemid muudavad merevaldkonna tõhusamaks ja turvalisemaks.

Ühiselt rõhutati, et nimetatud põhimõtete rakendamine loob eeldused senisest sidusamaks ja teadmistepõhisemaks arenduseks merevaldkonnas.

Pilgud horisondile – ja edasi

MarTe visiooniseminar toimus 30.–31. oktoobril 2025 Pärnus Hestia Hotel Strandis, kus said kokku teadlased, ettevõtjad, poliitikakujundajad ja kogukonna esindajad.

MarTe projekti rahastab Euroopa Liidu Euroopa Horisondi programm ning eesmärgiks on edendada meretehnoloogia arendust ja testimist Baltikumis. Projekti koordineerib Eesti Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) koostöös partneritega Eestist ja Lätist – sealhulgas Eesti Meretööstuse Liidu, Tartu Ülikooli, TalTechi, Kurzeme planeerimispiirkonna ja Läti Investeeringu- ja Arendusagentuuriga.

Seminaril kõlanud võtmeküsimused – teadmatus ning koordineerituse puudumine ongi need, mida MarTe projekt järgmise kolme aasta jooksul lahendada püüab. Innovaatiliste lahenduste turulejõudmise soodustamiseks avaneb 2027. aastal MarTe seemnerahastuse voor, kus erasektor ja teadlased saavad toetust merekeskkonnas katsetamiseks.