Eesti rannikumeres on püügisurve liiga suur ja kalavaru seisund halb

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi tehtud kordusuuringust selgub, et rannikumere kalastiku seisund on viimase viie aastaga halvenenud sedavõrd, et kalavaru kestlikkuse tagamiseks tuleks senist püügikoormust vähendada 79%.

Uuringu käigus uuendati viimaste aastate andmete alusel Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kalastikupõhiseid näitajaid ja tehti ettepanekuid rannikumere keskkonnaseisundi parandamiseks püügikoormuse kohandamise abil.

Uuringu üks autoritest, kalanduse ja ihtüoloogia teadur Anu Albert selgitas, et rannikumere kalastiku seisundit hinnati merestrateegia raamdirektiivi näitajate alusel, sealjuures olid indikaatorliikideks ahven, koha ja lest. Hindamise tulemusena selgus, et rannikumeres on kalastussuremus märkimisväärne, suuri ja vanemaid kalu on vähe ning sigimispotentsiaal on väike. „Direktiivi näitajate alusel on kõigi rannikumere piirkondade keskkonnaseisundi koondhinnang väga halb. Kui viis aastat tagasi tehtud uuring näitas, et hea keskkonnaseisundi saavutamiseks tuleks Lääne, Hiiu ja Saare maakonnas püügikoormust vähendada 38% ja teises maakondades 79% , siis uuendatud andmete järgi tuleks seda teha kõikjal rannikumeres 79%. Suur püügisurve vähendab kalaliikide sigimispotentsiaali ja geneetilist mitmekesisust ning mõjutab ökosüsteemi toimimist,“ märkis Albert.

Kuigi Eesti kalapüügiseadus võimaldab püügikoormuse vähendamiseks muuta püüniste piirarvu, ei ole seda 20 aasta jooksul vaatamata kalastiku seisundi muutumisele tehtud. Albert ütles, et praegu kehtiva piirarvu korral võib tugevamate põlvkondade toel paranenud kalavaru kiiresti taas kriitilisse seisu jõuda. „Seni on kasutatud peamiselt tehnilisi meetmeid, nt kehtestatud keeluajad ja –alad, kuid need pole nii tõhusad, sest püük lükkub lihtsalt teise perioodi,“ tõdes Albert.

Uuringu kohaselt on püügivahendite valik ja kasutus piirkonniti erinev. „Näiteks Soome lahes on peamine püügivahend nakkevõrk, Lääne-Eestis ja saartel aga mõrd,“ selgitas Albert. Tema sõnul ei saa kalaasurkondade seisundit parandada, kui vähendada vaid nende püüniste arvu, mida ühes või teises piirkonnas püügiks ei kasutatagi või kasutatakse harva.

Kuigi kalastikku mõjutavaid tegureid on teisigi, on uuringu järeldus selge: püügisurve alandamine võimaldaks kalastikul taastuda. Kiire ja seaduslik võimalus varu üleekspluateerimise peatamiseks on püüniste piirarvu vähendamine. Kui olukord on taastunud, saaks seda jälle suurendada.

Esimene püügikoormuse ja keskkonnaseisundi uuring valmis 2020. aastal. Kordusuuringu „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.