Eesti rannikumeres on püügisurve liiga suur ja kalavarude seisund halb

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi läbi viidud kordusuuringust selgub, et indikaatorite põhjal on rannikumere kalastiku seisund viimase viie aastaga halvenenud sedavõrd, et kalavarude kestlikkuse tagamiseks tuleks senist püügikoormust vähendada 79%.

Uuringu raames uuendati viimaste aastate andmete alusel Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi kalastikupõhised indikaatoreid ning tehti ettepanekud rannikumere keskkonnaseisundi parandamiseks läbi püügikoormuse kohandamise.

Uuringu üks autoritest, Tartu Ülikooli kalanduse ja ihtüoloogia teadur Anu Albert selgitas, et rannikumere kalastiku seisundit hinnati Merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite järgi, kus indikaatorliikideks olid ahven, koha ja lest. Indikaatorite järgi on rannikumeres kalastussuremus suur, vähe on suuri ja vanemaid kalu ning sigimispotentsiaal on madal. „Merestrateegia raamdirektiivi indikaatorite alusel on kõigi rannikumere piirkondade keskkonnaseisundi koondhinnang väga halb. Kui viis aastat tagasi tehtud uuring näitas, et hea keskkonnaseisundi saavutamiseks tuleks Läänemaal, Hiiumaal ja Saare maakonnas püügikoormust vähendada 38% ja teises maakondades 79% , siis uuendatud andmete järgi tuleks seda teha kõikjal rannikumeres 79%. Suur püügisurve vähendab kalaliikide sigimispotentsiaali ja geneetilist mitmekesisust ning mõjutab ökosüsteemi toimimist.“

Kuigi Eesti kalapüügiseadus võimaldab püügisurve vähendamiseks muuta püüniste piirarvu, ei ole seda 20 aasta jooksul tehtud hoolimata sellest, et kalastiku seisund on muutunud. Albert sõnas, et praegu kehtivad püüniste piirarvud võimaldavad sellist potentsiaalset püügikoormust, mis lubab isegi tugevamate põlvkondade toel paranenud kalavarud kiiresti taas kriitilisse seisu viia. „Seni on kasutatud peamiselt tehnilisi meetmeid, nt keeluajad ja –alad, kuid need pole nii tõhusad, sest püük lükkub lihtsalt teise ajaperioodi“, tõdes Albert.

Uuring toob esile, et püügivahendite valik ja kasutus on piirkonniti erinev. „Näiteks Soome lahes kasutatakse peamiselt nakkevõrkude püügivõimalusi, Lääne-Eestis ja saartel aga mõrdade omasid”, selgitas Albert. "Kalaasurkondade seisundit ei saa parandada, kui vähendada vaid neid püüniseid, mis ühes või teises piirkonnas püügiks ei kasutatagi või kasutatakse harva.“

Kuigi kalastikku mõjutavaid tegureid on teisigi, on uuringu järeldus selge: püügisurve vähenemine võimaldaks kalaasurkondadel taastuda. “Püüniste piirarvude vähendamine on kiire ja seaduslik võimalus varude üleekspluateerimise peatamiseks. Kui olukord on taastunud, saaks püüniste piirmäärasid jälle tõsta.“

Esimene püügikoormuse ja keskkonnaseisundi uuring valmis 2020. aastal. Kordusuuringu „Püügikoormuse kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele vastavaks“ tellis Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.