Autor:
Kristi Källo

Kalanduse teabekeskus

Eesti kalandussektoris on seni puudunud ühtne nõustamis- ja teabesüsteem, kuhu pöördudes saaks ranna- või traalikalur, kala töötlemisega tegelev väike- või mikroettevõtja, kala- või vähikasvataja erialast või ettevõtlusalast nõu.

Seetõttu loodi TÜ Eesti mereinstituudi kalabioloogia ja kalanduse osakonna juurde Kalanduse teabekeskus.

Teabekeskus alustas tööd aprillis 2011 eesmärgiga saada erinevaid osapooli ja institutsioone siduvaks ja koostööd soodustavaks keskuseks.

Koostööd arendatakse kalanduse erialaorganisatsioonidega (liidud, tegevusgrupid, tootjaorganisatsioonid), kalandusega seotud riigiasutustega (ministeeriumid), koolitus- ja teadusasutustega (ülikoolid, instituudid, kutseõppeasutused), nõuandvate organisatsioonidega (EAS ja maakondlikud arenduskeskused, Kodukant, konsulentide ühing, jt) ja rahvusvaheliste partneritega.

Osapoolte erinevates vormides vastastikune koostöö võimaldab parimat võimalikku informeeritust otsuste tegemiseks. Selle tulemusena peaksid sektoris tegutsevad ettevõtted suutma säästlikumalt majandada, tehes teadmispõhisemaid ja jätkusuutlikkusele suunatud otsuseid. Teiselt poolt pakub koostöö kalandusega seotud sektoritele (nt jaemüük, ettevõtted, kindlustused, pangad, ülikoolid, avalikkus laiemalt) informeeritust kalanduses toimuvast.


Uuringud

EMI EMKF rahastatud uuringud


Uuringud

 

Eesti rannikumere reostuse hindamine kalade bioloogiliste kahjustuste kaudu (Eesti Maaülikool, 2016)

 

Autorid: Arvo Tuvikene, Randel Kreitsberg, Reelika Raig
Tartu, Rannu 2016

 

Aastatel 2014–2016 hinnati Soome lahe piirkonda jääva Eesti rannikumere toksikoloogilist seisundit räimel, lestal ja ahvenal mõõdetud vee reostust näitavate biomarkerite kaudu.  Uuringu tulemustes kajastas räim hajusa veemassi keemilist ja ökoloogilist seisundit, ahven andis võimaluse võrrelda tulemusi sisevete näitajatega ning lest näitas setetes olevat lokaalset reostust.

Selgus, et Tallinna ja Muuga laht on reostunud ning kalad on kehvas konditsioonis, seevastu Nõva ja Käsmu lahes on märke reostusest, kuid kalad on normikohases seisundis ning Purtse jõe suudmealal täheldati põlevkivireostuse märke.

Uuringu tulemused näitasid, et ühtset ida-lääne suunalist reostuse muutusastet ei esinenud, pigem on mõjutajateks lokaalsed reostusallikad ja laevaliiklus. Uuringu tulemused toetavad antud uurimisgrupi varasemaid töid, mis näitavad, et meetodid töötavad ning biomarkeranalüüsidel on keskkonnaseires perspektiivi. Uuringuga saab täpsemalt tutvuda SIIN.

 



Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine (Tartu Ülikool, 2016)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Koostajad: Markus Vetemaa ja Anu Albert
Tartu 2016

 

Uuringu "Kutselise ja harrastuspüügi sektorite vahel võimalike vastuolude ja ühishuvide kaardistamine" eesmärgiks oli analüüsida kalavaru kasutamist kahe peamise kasutajate grupi – kutselised kalurid ja harrastajad – lõikes, kaardistada nende ühishuvi ning võimalikud vastuolud ja analüüsida kujunenud olukorra (ressursi kasutuse jaotus ja seadusandlik baas) optimaalsust.

 



Soovitused kalavarude haldamiseks Eesti vetes 2017. aastaks (Tartu Ülikool, 2016)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2016

 

Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmise ja analüüsi 2016. aasta vahearuandes antakse soovitused kalavaru haldamiseks Eesti vetes 2017. aastaks.

Soovitused avalikustati pärast heakskiitu ICES Nõuandekomitee (ACOM (Advisory Committee)) poolt mais 2016, pärast ACOM kevadsessiooni lõppu ja on eraldi välja toodud käesoleva aruande vastavates alalõikudes.
Tegelikud regulatsioonid ja kvoodid selguvad rahvusvahelise kokkuleppena.

Varude haldamisel tuleks järgida eelmistel aastatel antud üldist soovitust: EI TOHI SUURENDADA ÜLDIST PÜÜGIKOORMUST (püügikoormust tuleks vähendada), TULEB VÄHENDADA JUVENIILSETE KALADE PÜÜKI ja TAGADA KALADE KAITSE KUDEMISRÄNDE NING KUDEMISE AJAL.

 



Kalavarude lühiülevaade 2016 (Tartu Ülikool, 2016)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2016

 

Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmise ja analüüsi 2016. aasta vahearuandes antakse lühiülevaade kalavarude seisust 2016. aastal.

Olulisemad tegurid, mis mõjutavad kalade põlvkondade arvukust on esiteks kudekarja arvukus ning teiseks abiootilised tingimused sigimisperioodil (temperatuur, soolsus, jõgede suurvee tase ja vältus ning lesta, kammelja ja tursa puhul soolsus). Erinevate liikide puhul mängivad need kaks tegurit erinevat rolli. Kui keskkonnatingimused pole soodsad, siis vahel ei aita ka suurearvuline kudekari.

 



Kala ja kalatoodete tarbimine (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2016)

 

Eesti Konjunktuuriinstituut
Tallinn 2016

 

Maaeluministeeriumi tellimusel läbiviidud uuring "Kala ja kalatoodete tarbimine" on keskendunud sellele, kuidas on muutunud Eesti elanike kala ja kalatoodete tarbimine ja mis suunas liiguvad tarbijate eelistused. Andmed on võrreldavad EKI poolt 2014., 2011. ja 2003. aastal läbiviidud uurimistöödega "Kala ja kalatoodete turg Eestis".

 



Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks, 1. osa (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2016)

 

Vastutav täitja: Kristiina Nurkse
Tallinn 2016

 

Ümarmudila asustustihedus ja tähtsus Eesti rannikumeres on teadmata, küll tuleb pidevalt meedia ja rannakalurite kaudu teateid massilistest ümarmudila esinemistest püünistes. Põhjalise eluviisiga kala arvukuse määramine traditsiooniliste meetodiga on ebatäpne, mistõttu antud projekti raames proovitakse ümarmudila arvukust määrata erinevate meetoditega (lõkspüünised, allveevideo, sukelduja hinnang).

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tellitud projekti "Ümarmudil Eesti rannikumeres: rakendusuuring edasise meetmekava väljatöötamise aluseks" esimeses pooles tehakse kindlaks parim meetod või meetodite kombinatsioon, millega erinevates elupaigatüüpides on võimalik ümarmudila täpset arvukust määrata. Saadud hinnangute põhjal modelleeritakse projekti teises pooles erinevaid keskkonna parameetreid kasutades ümarmudila suhtelist asustustihedust Eesti rannikumeres.

 



Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs (Eesti Maaülikool, 2016)

 

Koostajad: Ain Järvalt, Priit Bernotas, Maidu Silm
Tartu 2016

 

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tellitud projekti "Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs" aruanne võtab kokku 2015. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.

Võrtsjärv on üks väheseid siseveekogusid, kus toimub kutseline kalapüük, mis pole kahjumlik. Senimaani on seal kalastavate kalurite arvu ning rentaablust üleval hoidnud eeskätt suurimat püügitulu andev angerjas. Seetõttu on oluline pidevalt monitoorida angerja asustamisega ja väljapüügiga, loodusliku suremusega ning väljarändega seotud aspekte. Lisaks on oluline monitoorida Eesti angerja majandamiskava täitmist ning hinnata kavas toodud meetmete mõju angerja taastamisplaani eesmärkidele ning seatud tingimustele. Kuna suur osa Eest angerja majandamiskavast hõlmab Peipsi vesikond (sh Võrtsjärve vesikond) on see tihedalt seotud ka Võrtsjärve uuringutega.

Töö peamisteks eesmärkideks olid:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2015. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2016. ja 2017. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.

 



Eesti vähiveekogude sõeluuring vähikatku suhtes uusimate molekulaargeneetiliste diagnostikameetodite abil (Eesti Maaülikool, 2016)

 

Vastutav täitja: Katrin Kaldre, Kerli Haugjärv
Tartu 2016

 

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus tellitud projekti "Eesti vähiveekogude sõeluuring vähikatku suhtes uusimate molekulaargeneetiliste diagnostikameetodite abil" eesmärk oli rakendada uusimad vähikatku molekulaargeneetilised diagnostikameetodid Eestis ja hinnata signaalvähkide kui vähikatku kandja ja levitaja potentsiaalset ohtu meie jõevähi asurkondadele.

Tulemused näitavad, et signaalvähid Riksu ojas kannavad vähikatku B-tüve, mis on surmav jõevähile. Samuti 2015. aastal Avijõest leitud jõevähid olid surnud vähikatku (A-tüvi) tagajärjel. Nõrgalt positiivsed analüüsitulemused näitavad madalat vähikatku kontsentratsiooni proovides, mis võib viidata kroonilistele vähikatku kandjatele veekogudes.

Projekti tulemusena on Eesti Maaülikoolis loodud kompetents vähikatku diagnoosimiseks ja katkutüvede määramiseks, mis kasutab uusimat vähikatku diagnoosimise metoodikat ja võimaldab edaspidi vähikatku analüüse teostada Eestis. Vähikatku analüüside järele on vajadus nii vähikasvatajatel kui jõevähi kaitse ja majandamisega tegelevatel ametkondadel ning see aitab efektiivsemalt ja operatiivsemalt organiseerida vähivarude kaitset ja majandamist Eestis.

 



Koha Eesti rannikumeres: arvukuse dünaamika, ränded ja optimaalne varu kasutuse strateegia (Tartu Ülikool, 2016)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Vastutav täitja: Markus Vetemaa
Koostajad: Anu Albert, Redik Eschbaum, Kristiina Hommik, Kalvi Hubel, Lagle Matetski, Mehis Rohtla, Heli Špilev ja Ülle Talvik ning Riho Gross (Eesti Maaülikool)
Tartu 2016

 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2014 a. kalanduse programmi projekti raames telliti Eesti Mereinstituudilt projekt "Koha Eesti rannikumeres: arvukuse dünaamika, ränded ja optimaalne varu kasutuse strateegia", mille lõpparuanne valmis 2016. aasta lõpus.

 



Pärnu- ja Liivi lahe kirdeosa töönduskalade noorjärkude uuring (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2016)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Täitjad: Timo Arula, Viktor Kajalainen
Pärnu 2016

 

Pärnu- ja Liivi lahe kirdeosa töönduskalade noorjärkude uuringu lõpparuanne (i) selgitab räimevastsete ajalis-ruumilist levikut ja arvukuse dünaamikat, (ii) uurib meritindi vastsete arvukust Pärnu jões, (iii) võrdleb saadud tulemusi varasematega ja selgitab võimalike muutuste põhjusi arvestades nii elus- (toidubaas) kui ka eluta keskkonna olulisimaid parameetreid, (iv) hindab toimunud muutuste mõju töönduslike kalavarude seisundile, (v) kasutab saadud teavet töönduslike kalavarude täiendi prognoosimisel.

 



Ettekasvatatud angerja keemiline märgistamine (Eesti Maaülikool, 2017)

 

Koostajad: Maidu Silm, Ain Järvalt, Priit Bernotas
Tartu 2017

 

Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Limnoloogiakeskuse teostatud projekti "Ettekasvatatud angerja keemiline märgistamine" käigus vannitati keemilise märgistamise eesmärgil kõik 2016. aastal Eestisse asustatud ettekasvatatud angerjad (ca 221 200 tk). Lisaks massmärgistati samal aastal Viljandi järve asustatud ettekasvatatud angerjad kahel korral – 15 000 ja 5400 tk. Euroopa Kalandusfondi toel on Eesti järvedesse asustatud angerjaid varasemalt massmärgistatud 2014. ja 2015. aastal (Silm et al,. 2015).

Projekti valmimisele aitasid kaasa asustusmaterjali hanke võitnud Interfish Balti AS, Hollandi kalakasvandus Koman's Vishandel B.V., Viiratsi angerjafarm BM Trade OÜ, TÜ Mereinstituut, TÜ geoloogia osakond ning FIE Taavi Kobin. Samuti täname kalureid ning vabatahtlikke, kes otseselt või kaudselt olid projektiga seotud.

Kalade märgistamine on efektiivne meetod kalavarude teaduspõhiseks majandamiseks.
Teadaolevalt oli transpordi käigus ettekasvatatud angerjate massmärgistamine esmakordne kogemus maailmas. Transport Hollandist Eestisse vältas 40 tundi. Mahutivette oli lisatud strontsiumkloriid, lahuse kontsentratsioon oli 0.4 g/L, mille käigus said ca 221 000 angerjat otoliidile eristuva nö "keemilise markeeringu". Märgistamise edukus oli 100%. Keemiliselt märgistatud angerjatest 85% asustati Võrtsjärve ja 15% väikejärvedesse (Saadjärv, Kaiavere, Vagula ja Kuremaa järv).

Viljandi järve asustati ettekasvatatud angerjaid kahel korral kokku ca 20 400 isendit. Projekti raames õnnestus massmärgistamine mõlemal korral 100%. Esimesel asustamiskorral märgistati kõik 15 000 isendit strontsiumkloriidi lahuses 1.05 g/L. Teisel asustamiskorral märgistati 5 400 ettekasvavtatud angerjat baariumkloriidi lahuses (0.3 g/L).

Projekti raames massmärgistatud angerjad hakkavad hinnanguliselt püükidesse jõudma alates aastast 2021. Hilisemad otoliitide analüüsid juhuslikust valimist võimaldavad hinnata ettekasvatatud angerjate põlvkonna suremust, kasvukiirust ja rändeid, mis on aluseks angerjavaru paremal majandamisel.

Projekti kõige olulisema tulemusena selgus, et transpordi käigus on ettekasvatatud angerjate massmärgistamine võrdlemisi kergesti teostatav, juhul kui on tagatud kaladele transpordil vee kvaliteet. Tagamaks otoliidile piisavalt tugeva märgise tekkimist, tuleb valida sobiv märgiseaine kontsentratsioon, mis omakorda sõltub veetemperatuurist transpordimahutites ja sõidu kestvusest.

 



Mikrokiipmärgiste (PIT märgiste) mõju jõevähkide ellujäävusele nii kasvanduse kui kunstlikes tingimustes (Eesti Maaülikool, 2017)

 

Projekti vastutav täitja: Katrin Kaldre 
Tartu 2017

 

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti "Mikrokiipmärgiste (PIT märgiste) mõju jõevähkide ellujäävusele nii kasvanduse kui kunstlikes tingimustes" tulemusena on võimalik hinnata PIT märgiste kasutamise võimalusi edaspidistes vähkidega läbi viidavates teadusuuringutes (ka söödakatsetes) nii kasvanduse kui kunstlikes tingimustes, mille eesmärgiks on majanduslikult oluliste tunnuste päritavuse ja suurima geneetilise potentsiaaliga populatsioonide välja selgitamine ning aretustöö lähtekarja moodustamine.

Uuringu tulemusena saab öelda, et PIT märgistamine ei mõjuta 75-117 mm pikkuste jõevähkide ellujäämust talvitumise perioodil kasvanduse tingimustes. Tiikides märgistatud vähkide seas suremust ei olnud, kuid püsiva temperatuuri ja valgustusega labori basseinides esines märgistatud ja kontrollgrupis (vastavalt 53,3% ja 47%) mõlemas suur talvine suremus, mis oli tingitud vähkidele vajamineva diapausi puudumisest, mitte märgistamisest. Seega saab PIT märgistamise meetodit soovitada ja rakendada edaspidistes jõevähkidega läbiviidavates teadusuuringutes, kus on vaja vähke individuaalselt märgistada. Kunstlikes tingimustes vähkide pidamiseks talveperioodil on vaja tagada vähkidele alla 5 oC temperatuur ning muuta valgusrežiim vastavaks sel ajal looduses olevaga, et tagada vähkide ellujäämus katseperioodi vältel.

Vajalik on edasine uuring PIT märgise mõjust vähi kasvule, et näha, kas märgis mõjutab vähkide kestumist ja säilib pärast kestumist laka lihases. Uuringu tulemustest ilmnes ka vajadus uurida tsingi mõju vähkide viljakusele, et hinnata selle materjali kasutamise sobivust vähikasvanduses.

 



Hüljatud kalapüügiriistade kaardistamine Eesti rannikumeres (Hoia Eesti Merd MTÜ, 2016)

 

Aruande koostaja: Marek Press
Tallinn 2016

 

Hoia Eesti Merd MTÜ viis perioodil 01. juuli 2015 – 31. jaanuar 2016 läbi projekti "Hüljatud kalapüügiriistade kaardistamine Eesti rannikumeres", mille käigus kaardistati ja koguti kokku hüljatud kalapüügiriistasid Eesti rannikumeres. Tuginedes eelnevate arutelude käigus sündinud otsustele ja kokkulepetele Keskkonnaministeeriumi kalavarude- ja merekeskkonna osakonna spetsialistidega, sai kaardistamisteks välja valitud piirkonnad Pärnu lahes ning Soome lahes. Selleks, et katsetada erinevaid kaardistamismeetodeid ning anda soovitusi tulevaseks tegevuseks samas valdkonnas, sai kaardistusalade valikul silmas peetud, et esindatud oleks erineva iseloomuga (eelkõige erineva merepõhja morfoloogiaga) alad. Kuna projekti läbiviimise periood oli lühike ning projekti läbiviimiseks eraldatud ressurss võrdlemisi piiratud, siis tuleb projekti käigus kogutud teavet, kogemusi ja praktilisi oskusi käsitleda kui ettevalmistust ja teenäitajat suurema koordineeritud projekti läbiviimiseks samas valdkonnas.

Pilootprojekti raames teostati hüljatud püügiriistade kaardistamisi kokku kaheksal korral. Projektiga seotud inimesed on täiendavalt läbi viinud kaardistamisi nii rannaaladel kui ka sukeldudes merepõhja väljaspool pilootprojekti. Projekti käigus kogutud andmetele ja kogemustele toetudes võib öelda, et hüljatud püügiriistasid leiti pooltel kordadel (50% juhtudel) kui merel kaardistamas käidi. Arusaadavalt on tõenäosus leida hüljatud püügiriistasid suurem seal, kus talvel toimub jääalune kalapüük. Senisele praktilisele kogemusele toetudes, võib teha järelduse ja kokkuvõtte, et enamus Põhja-Eesti rannikumeres lebavaid laevavrakke on suuremal või vähemal määral kaetud hüljatud või kaotatud püügiriistadega. Teisalt võib tõdeda, et kivise põhjaga Soome lahe väiksemates lahesoppides on tragimise teel hüljatud püügiriistade leidmine suur väljakutse, kuna tragi kipub suhteliselt tihti kivide taha kinni jääma. Tragimise teel kaardistamist ja kokkukogumist raskendab ka asjaolu, et röövpüüdjate poolt kasutatavad odavad Hiina nakkevõrgud on suhteliselt haprad, mis tähendab, et tragi külge jäädes nad enamustel juhtudel katkevad. Projekti käigus saadud positiivsele praktilisele kogemustele tuginedes võib anda soovituse, et tulevikus peaks senisest enam kasutama tänapäevast tehnoloogiat (sonar, ROV, modelleerimine, kiibistamine) selleks, et hüljatud kalapüügiriistasid leida ja kokku koguda.

 



Soovitused kalavaru haldamiseks Eesti vetes 2018. aastaks (Tartu Ülikool, 2017)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2017

 

Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmise ja analüüsi 2017. aasta vahearuandes antakse soovitused kalavaru haldamiseks Eesti vetes 2018. aastaks.

Läänemere kilu, räime, lõhe, tursa haldamissoovitused tuginevad ICES töörühmade poolt tehtud analüüsidel ja ICES ACOM soovitustel. Vastavates töörühmades ja ACOM töös osalevad ka Eesti Mereinstituudi teadurid.

Käesoleva aasta soovitused avalikustati pärast heakskiitu ICES Nõuandekomitee (ACOM (Advisory Committee)) poolt mais 2017, pärast ACOM kevadsessiooni lõppu ja on eraldi välja toodud aruande vastavates alalõikudes.
Tegelikud regulatsioonid ja kvoodid selguvad rahvusvahelise kokkuleppena.

 



Kalavarude lühiülevaade 2017 (Tartu Ülikool, 2017)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2017

 

Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmise ja analüüsi 2017. aasta vahearuandes antakse lühiülevaade kalavarude seisust 2017. aastal.

 



Eesti toidusektori ekspordivõimekus (Eesti Konjunktuuriinstituut, jätku‐uuring 2016)

 

Eesti Konjunktuuriinstituut
Tallinn 2016

 

Uuringu näol on tegemist iga‐aastase jätku‐uuringuga Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt
2015. aastal teostatud uuringule Eesti toidusektori ekspordivõimekus: Venemaa impordikeelu mõju Eesti toidusektorile.

Uuringu eesmärgiks on analüüsida Eesti toidusektori ekspordivõimekust piima‐, liha‐ ja kalasektoris.

Töös antakse ülevaade vastavatest trendidest maailmas, sh Euroopa Liidus, ning analüüsitakse Eesti piima‐, liha‐ ja kalasektori väliskaubandust nii koguselises kui väärtuselises aspektis, seejuures eraldi ka tootegruppide  lõikes.

 



Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus (Kutsekoda, 2017)

 

SA Kutsekoda
Tallinn 2018

 

OSKA uuringus "Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: põllumajandus ja toiduainetööstus" analüüsiti, milline on põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2024 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosis kajastatakse erinevaid valdkonna tegevusalasid – taime- ja loomakasvatus, kalapüük ja vesiviljelus, veterinaaria ning toiduainete  ja joogitootmine.

 



Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine tegevuskava edasiarendamiseks (Kalanduse teabekeskus, 2017)

 

Uurimuse korraldajad: Jüri Sakkeus, SakiConsult OÜ; Katrin Pärn, TÜ EMI kalanduse teabekeskus
Tallinn - Pärnu 2017

 

SakiConsult OÜ ja kalanduse teabekeskuse koostöös valmis uuring "Eesti Vesiviljeluse arengustrateegia 2014-2020 elluviimise analüüs ja ettepanekute väljatöötamine tegevuskava edasiarendamiseks".

Eesti vesiviljeluse arengustrateegia väljatöötamine toimus perioodil oktoober 2012 kuni august 2013 Tallinna Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühise töögrupi poolt. Strateegiatöösse olid kaasatud vesiviljeluse huvigruppide esindajad Eesti Kala- ja Vähikasvatajate Liidust, Eesti Vesiviljelejate Liidust, Tootjaorganisatsioonist Ecofarm, Kalanduse Teabekeskusest, Maaelu Edendamise Sihtasutusest, Põllumajandusministeeriumist ja Keskkonnaministeeriumist.

Strateegiaprotsessi peamisteks tulemusteks oli visiooni, strateegiliste suundade ja elluviimise
tegevuskava määratlemine.
Vastavalt koostatud strateegiale ja Eesti vesiviljeluse mitmeaastasele riiklikule tegevuskavale 2014-2020 on vesiviljelussektori visiooniks saada liidriks Eesti vesiviljelustoodete siseturul ja edukaks eksportööriks Eesti viljelustingimustega sobivate ning kõrge välisnõudlusega liikide osas.

Strateegia loomisest möödunud kolme aasta jooksul on nii sektori sees kui ka seda ümbritsevas keskkonnas toimunud olulisi arenguid ning on saadud väärtuslikke praktilisi kogemusi. Lisandunud on ka toetusi Euroopa kalandusfondi 2007-2013 meetme 2.1. vahenditest. Vesiviljelustoodangu aastane müügimaht on perioodil 2012-2016 enam kui kahekordistunud ja olnud viimastel aastatel 800 - 900 tonni ringis kuid visiooni saavutamiseks on vaja jõuda 3000 tonnise müügimahuni.

„Hea strateegia on elluviidud strateegia“ ja elluviimise peamisteks märksõnaks on järjepidevus ning võimekus reageerida muutustele, mis omakorda tähendab kavandatud tegevuskava elluviimise analüüsi, tulemuste hindamist ja vajadusel muudatuste või täpsustuste tegemist. Käesoleva töö peamiseks eesmärgiks oli läbi vesiviljelussektori võtmeisikute intervjuude analüüsida vesiviljelussektori arenguid strateegias kavandatud põhisuundades ja teha ettepanekuid strateegia elluviimise protsessi hoogustamiseks.

 



Vesiviljelusliikide turuväljavaated (Market Prospects for Aquaculture Species) (EUROFISH, 2017)

 

EUROFISH International Organistation
2017

 

Uuringu "Vesiviljelusliikide turuväljavaated" ("Market Prospects for Aquaculture Species") eesmärk oli anda informatsiooni viimastest ülemaailmsetest ja Euroopa Liidu tootmissuundadest, kaubandusstruktuuridest ning kohaliku ja rahvusvahelise turu ja turunduse võimalustest, et tugevdada Euroopa Liidu magevee-vesiviljeluse sektori konkurentsivõimet.

Uuring keskendub näiteks järgmistele liikidele: vikerforell, arktika paalia, karpkala, euroopa angerjas, siig, koha, tuur jne.

Eraldi on tähelepanu pööratud antud sektori suundumustest Eestis, Lätis ja Leedus.

Uuringu tellijateks olid Eesti Maaeluministeerium ja Leedu Põllumajandusministeerium.

 



Eesti rannikumerest püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogiline uuring (Eesti Maaülikool, 2018)

 

Eesti Maaülikool
Tartu 2018



Eesti Maaülikooli teostatud Eesti rannikumerest püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogilise uuringu eesmärgiks oli tuvastada sooleparasiitide ning proliferatiivse neeruhaiguse (PKD) esinemist Eesti põhjarannikult püütud täiskasvanud meriforellidel, hinnates sealhulgas parasiitide võimalikku mõju kalade üldisele seisundile.

 



Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed (Kalanduse teabekeskus, 2018)

 

Tartu Ülikool, EMI kalanduse teabekeskus
Tallinn - Pärnu 2018
Uurimuse korraldajad: Jüri Sakkeus, SakiConsult OÜ; Risto Kalda

 

SakiConsult OÜ ja kalanduse teabekeskuse koostöös valmis uuring "Eesti vetika- ja karbikasvatuse uuringute, katsetuste ja praktiliste väljundite tänane olukord, perspektiivid ja väljakutsed"

Eestis on pikaajaline kogemus väärtusliku punavetika Furcellaria lumbricalis ehk agariku väärindamisel ja viimastel aastatel on oluliselt intensiivistunud vetikate ja karpide viljelemise ja kasutuse uuringud, kuid puudub terviklik ülevaade sellel perspektiivikal tegevusalal toimuvast. Vajaka on ka ühtsest arusaamast Eesti võimalikest konkurentsieelistest vetika- ja karbikasvatuse rahvusvahelises kontekstis.
Käesoleva töö eesmärgiks oli luua koondpilt vetika- ja karbikasvatuse tänasest olukorrast, initsiatiividest ja väljakutsetest tuginedes intervjuudele ja avalikest allikatest saadavatele andmetele.
Peamise meetodina on töös rakendatud väärtusahela analüüsi, mis võimaldab sisend-väljund põhimõttel kaardistada toimuvat alates teadus- ja arendustööst kuni toodete ja turgudeni välja koos iga etapi peamiste väljakutsete määratlemisega.
Töö käigus viidi läbi intervjuud 20 vetika- ja karbikasvatuse valdkonnaga seotud teadlase, ettevõtja ja avaliku sektori võtmeisikuga, kes üheskoos valdavad pea kogu vetika- ja karbikasvatuse ning toodete väärindamisega seotud infot.

 



Vähikasvatuse seis Eestis 2017. aasta kevadel. Uuringuaruanne (Kalanduse teabekeskus, 2018)

 

Kalanduse teabekeskus
Pärnu 2018

 

Kalanduse teabekeskusel on valminud uuringuaruanne "Vähikasvatuse seis Eestis 2017. aasta kevadel".

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti vähikasvanduste jätkusuutlikku toimimist takistavad põhjused 2017. aastal. Eelmisest samasisulisest uuringust on möödunud 12 aastat ja selle tulemused on esitatud trükises „Abiks vähikasvatajale KAR toetuse taotlemisel". 2009. a koostati aruanne „Vähikasvatuse tehnoloogia väljaarendamine Eestis“. Evald-Hannes Kree on kirjutanud delikaatsetel andmetel põhineva ja piiratud juurdepääsuga magistritöö „Jõevähi kasvatamise probleemide ja riskide uurimine Eestis aastal 2016“. Seetõttu oli vaja tuvastada vähikasvatuse hetkeolukord, sealhulgas vähikasvanduste võimalikud ressursid ja tulevikuväljavaated, ning teha uuring avalikult kättesaadavaks.

Intervjuu küsimustiku koostasid EKVL-i juhatuse liige Ants Kikas ja Eesti Maaülikooli vesiviljeluse õppetooli töötajad. Intervjueeris ja protokollis Margo Hurt. Kõigil intervjuudel osalesid
uuringumeeskonnast kolm liiget: Margo Hurt ja Ants Kikas ning kolmandana üks kalanduse teabekeskuse töötaja (Toomas Armulik või Katrin Pärn). Andmete analüüsi ja aruande koostamisse kaasati interdistsiplinaarsetele uuringuprojektidele spetsialiseerunud uuringufirma Toatiiger OÜ.

 



Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2016)

 

Töö teostajad: Väino Vaino, Eero Perm, Elor Sepp, Teet Krause, Erik Kurs, Elmar Talbonen, Elis Taur, Vello Peedimaa, Toomas Saat
Tallinn 2016

 

Eesti Mereinstituudi läbiviidud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude uuringu aruanne annab ülevaate Peipsi ja Lämmijärve 2015. aasta kalasaakidest, aasta jooksul tehtud katsepüükidest, hindab ja analüüsib järve kalavaru seisu ning annab soovitused 2016. aasta kalapüügikvootide ja püügirežiimi osas. Lisaks on aruandes antud ülevaade mõrrapüügist järvel ja tehtud ettepanekud nende negatiivse mõju vähendamiseks kalade kevadisel rändeperioodil Lämmijärves. Samuti analüüsitakse aruandes võimalusi, kuidas asendada senine püügivõimaluste maakondlik jaotus veealadepõhise jaotusega.

 



Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2017)

 

Töö teostajad: Väino Vaino, Eero Perm, Elor Sepp, Teet Krause, Erik Kurs, Elmar Talbonen, Elis Taur, Vello Peedimaa, Toomas Saat
Tartu 2017

 

Eesti Mereinstituudi läbiviidud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude uuringu aruanne annab ülevaate Peipsi ja Lämmijärve 2016. aasta kalasaakidest, aasta jooksul tehtud katsepüükidest, hindab ja analüüsib järve kalavaru seisu ning annab soovitused 2017. aasta kalapüügikvootide ja püügirežiimi osas.

 



Kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2018)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2018
Töö teostajad: Väino Vaino, Eero Perm, Elor Sepp, Teet Krause, Erik Kurs, Elmar Talbonen, Elis Taur, Vello Peedimaa, Toomas Saat

 

Eesti Mereinstituudi läbiviidud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude uuringu aruanne annab kokkuvõtliku ülevaate Peipsi ja Lämmijärve 2017. aasta kalasaakidest, aasta jooksul tehtud katsepüükidest, hindab ja analüüsib järve kalavaru seisu ning annab soovitused 2018. aasta kalapüügikvootide ja püügirežiimi osas.

 



Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2017)

 

Vastutav täitja: Tiina Paalme
Tallinn 2017

 

Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringu eesmärgid olid:
1. Hinnata Kassari lahe tööndusliku kinnitumata punavetikakoosluse hetkeseisu võttes aluseks koosluse ruumilise varieeruvuse ning kooslust, samuti selle kasvukeskkonda iseloomustavad bioloogilised ja füüsikalised parameetrid.
2. Anda soovitused püügimahtude reguleerimiseks (soovituslik püügiala ja kogused) uuringutele järgnevatel aastatel, s.o. 2018 ja 2019. aastal.
3. Teha ettepanekud agariku püügistrateegia edasiseks arendamiseks, tuginedes nii 2017. a. punavetikakoosluse ökoloogilise seisundi hinnangule kui varasemate aastate uuringute tulemusetele punavetikakoosluses domineerivate liikide ökofüsioloogiliste parameetrite alusel.

 



Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal (Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, 2017)

 

Täitjad: Martin Kesler, Imre Taal, Roland Svirgsden
Tartu 2017

 

Tartu ülikooli Eesti Mereinstituudi uuringu "Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku taastootmispotentsiaali hindamine 2016 aastal" eesmärgiks on anda ülevaade Loobu jõestiku kesk- ja ülemjooksu koelmualade kalanduslikust potentsiaalist ja seisundist ning esitada soovitusi siirdekalade taastootmispotentsiaali parandamiseks. Töö käigus inventeeriti Loobu jõge Joaveskist kuni lähteni ning Loobu jõe harujõgesid Läsna jõge, Kõnnu oja, Ama oja, Kihlevere oja, Niilise oja, Vohnja oja, Udriku oja, Pakitu oja ning Laomäe oja.

 



Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs (Eesti Maaülikool, 2017)

 

Koostajad: Ain Järvalt, Priit Bernotas, Maidu Silm
Tartu 2017

 

Aruanne "Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs" võtab kokku 2016. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.

Töö peamisteks eesmärkideks olid:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2016. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2017. ja 2018. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.

 



Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs (Eesti Maaülikool, 2018)

 

Eesti Maaülikool
Tartu 2018
Koostajad: Priit Bernotas, Maidu Silm, Ain Järvalt

 

Aruanne "Võrtsjärve kalavarude seisund ja Eesti angerjamajandamiskava täitmise analüüs" võtab kokku 2017. aasta kalandusuuringud Võrtsjärvel.

Töö peamisteks eesmärkideks olid:
1.1. Anda Võrtsjärve kalaliikide (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) varude seisundi hinnang 2017. aasta kohta. Tuua välja nende kalaliikide varu seisundit enim mõjutavad tegurid antud perioodil.
1.2. Anda kalavaru (angerjas, haug, koha, latikas, ahven ja tint) keskpikk (3–5 aastat) prognoos (usaldustõenäosusega 95%).
1.3. Anda soovitused eelnimetatud kalaliikide varu haldamiseks 2018. ja 2019. aastaks.
1.4. Angerjate rännete, taaspüügi osakaalu, ellujäämuse, püügikoormuse ning teiste võimalike näitajate saamiseks märgistada ja asustada märgistatud angerjaid eeskätt Võrtsjärve ning vajadusel ka mujale Peipsi vesikonda.
1.5. Analüüsida ja raporteerida Eesti angerja majandamiskava täitmist alates selle esitamisest Euroopa Komisjonile 31.12.2008. a.
1.6. Koostada vajalikud juhendmaterjalid ja osaleda angerjateemalistes töögruppides (ICES/EIFAAC Eel WG, EL töörühmade jt).
1.7. Euroopa Liidu andmekogumise programmi täitmise eesmärgil koguda angerja bioloogilisi andmeid Peipsi vesikonnas [pikkus, kaal ja vanus (vanus määrata kas täpselt otoliitide abil või hinnanguliselt pikkuse-vanuse või kaalu-vanuse suhte abil)] vähemalt 100 rändangerja ja 100 paikse angerja kohta.
1.8. Uurida haugi talvist toitumist Võrtsjärves ja selle mõju angerjavarudele.
1.9. Analüüsida angerja asustamisega seotud toiminguid ja tulemuslikkust.
1.10. Anda soovitusi Võrtsjärve puudutavate kalapüügiregulatsioonide täiendamiseks.

 



Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (Eesti Maaülikool, 2016)

 

Koostajad: Teet Krause, Anu Palm
Tartu 2016

 

Eesti Maaülikooli läbiviidud uurimus "Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes" on järjekorras 21., mis koondab 2015. a. toimunud välitöödel kogutud materjali ja annab tulemuste esmahinnangud. Töös jälgitakse kalavarude hetkeseisundit vaadeldud järvedes, võrreldakse võimalikke muutusi eelmiste samalaadsete püügikordadega (Koorküla V algjärv).

Viimase kahekümne aasta jooksul oleme uurinud 203 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmel korral. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures.

 



Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (Eesti Maaülikool, 2017)

 

Koostajad: Teet Krause, Anu Palm
Tartu 2017

 

Arvutiekraanil olev aruanne "Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes" on omataoliste rea 22ne, viidates projekti "Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes" suhteliselt pikale eale ja traditsioonidele. Uurimistöö võtab kokku möödunud, 2016.a. suvel ja sügisel välitöödel kogutud ihtüoloogilise materjali, mille alusel on esitatud esmased hinnangud uuritud järvede kalastikule. Kalavarude hetkeseisundit jälgitakse meie riigi mitmes kalapüügilt olulises väikejärves, kus ka varasemalt uuringud toimunud.

Ligi veerandsaja aastaga oleme kalanduslikult uurinud 208 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures. Uue püügivahendina saavad harrastuskalastajad püüda 2016.s suvest alates ka kadiskatega.

 



Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes (Eesti Maaülikool, 2018)

 

Eesti Maaülikool
Tartu 2018
Koostajad: Teet Krause, Anu Palm

 

E-versioonis loetav aruanne "Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes" on omataoliste reas 23s, andes tunnistust projekti ’Kalastiku ja püügivahendite efektiivsuse uuring Eesti väikejärvedes’ pikale eale ja traditsioonidele. Uurimistöö võtab kokku möödunud, 2017.a. suvel ja sügisel välitöödel kogutud ihtüoloogilise materjali, mille alusel on esitatud esmased hinnangud välitöödel uuritud järvede kalastikule.

Ligi veerandsaja aastaga oleme kalanduslikult uurinud 220 Eesti seisuveekogu (looduslikku järve, paisjärve, veehoidlat, tehisjärve), neist kalamajanduslikult olulisemaid mitmeid kordi. Saadud praktilised teadmised on andnud ja loodetavasti aitavad ka edaspidi leida veekogudel optimaalseid ja parimaid võimalusi püügi korraldamiseks, et pakkuda kalastamisvõimalusi järjest suureneva harrastuspüüdjate arvu juures.

 



Kalade taastootmise alased uuringud (Eesti Maaülikool, 2016)

 

Vastutav täitja Riho Gross
Tartu 2016

 

2015. aasta aruanne "Kalade taastootmise alased uuringud" on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse osakonna koostööst Keskkonnaministeeriumi ja Põlula Kalakasvatuskeskusega (alates 01.01.2014 RMK Põlula Kalakasvatusosakond), mille eesmärgiks on kalade taastootmise alaste uuringute teostamine vastavalt lepingus püstitatud lähteülesandele.

Töö eesmärgid:
1.1. Analüüsida lõhe genofondi Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valge-, Pirita, Keila ja Vasalemma jões. Iseloomustada uuritavate populatsioonide geneetilist muutlikkust keskmise alleelide arvu, alleelide rohkuse ja heterosügootsuse alusel ja võrrelda tulemusi varasemate aastate andmetega ja anda hinnang muutustele.
1.2. Seirata Põlula Kalakasvatuskeskuses (edaspidi PKKK) peetavat Kunda lõhe sugukarja ja uut asenduskarja ning teha ettepanekuid geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks või suurendamiseks.
1.3. Analüüsida loodusest PKKK Kunda lõhekarja genofondi täiendamiseks püütud sugukalade geneetilist muutlikust ning võrrelda seda nii püütud isendite rühmas, kui Kunda sugukarja genofondiga ja anda vajadusel soovitused sugukarja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks.
1.4. Analüüsida Pärnu jõe lõhekarja taastamiseks kasutatavate sugukalade geneetilisi näitajaid.
1.5. Analüüsida Eesti siia vormide geneetilise mitmekesisuse seisundit ja kirjeldada eri vormide geneetilist diferentseeritust.
1.6. Uuendada kalade ja veeselgrootute asustamiste andmebaas.
1.7. Esitada Keskkonnaministeeriumile kalakasvatuse ja kalade geneetika valdkonda puudutavad teaduslikud alusmaterjalid Eesti osalemiseks rahvusvahelistel kalandusalastel läbirääkimistel ja Eesti kalakasvatusliku taastootmise planeerimisel.

 



Kalade taastootmise alased uuringud (Eesti Maaülikool, 2017)

 

Vastutav täitja Riho Gross
Tartu 2017

 

2016. aasta aruanne "Kalade taastootmise alased uuringud" on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse osakonna koostööst Keskkonnaministeeriumi ja RMK Põlula kalakasvatustalitusega (varem Põlula Kalakasvatuskeskus ja RMK Põlula kalakasvatusosakond), mille eesmärgiks on kalade taastootmise alaste uuringute teostamine vastavalt lepingus püstitatud lähteülesandele.

Töö eesmärgid:
1.1. Seirata RMK Põlula Kalakasvanduses (edaspidi PKK) peetavat Kunda lõhe sugukarja ja uut asenduskarja ning teha ettepanekuid geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks või suurendamiseks.
1.2. Analüüsida loodusest PKK Kunda lõhekarja genofondi täiendamiseks püütud sugukalade geneetilist muutlikust ning võrrelda seda nii püütud isendite rühmas, kui Kunda sugukarja genofondiga ja anda vajadusel soovitused sugukarja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks.
1.3. Analüüsida Pärnu jõe lõhekarja taastamiseks kasutatavate sugukalade geneetilisi näitajaid.
1.4. Koguda täiendavalt Soome lahe tihedamapiilise siia ja Peipsi siia proove ning analüüsida Eestis esinevate siia populatsioonide geneetilist mitmekesisust.
1.5. Analüüsida RMK Põlula kalakasvanduses siia kasvatamistehnoloogia katsetamise raames Pärnu jõest püütud hõredapiilise siirdesiia sugukalade (ca 50 proovi) geneetilisi iseärasusi.
1.6. Analüüsida RMK Põlula kalakasvanduses harjuse kasvatamistehnoloogia katsetamise raames Kunda jõest püütavate harjuse sugukalade (ca 50 proovi) geneetilisi iseärasusi.
1.7. Anda hinnang Eesti loodusliku säga geneetilisele mitmekesisusele ja geneetilistele iseärasustele ja võrrelda Eestisse imporditud kasvanduste sägakarjade ja teiste maade populatsioonidega.
1.8. Uuendada kalade ja veeselgrootute asustamiste andmebaas.
1.9. Anda Keskkonnaministeeriumile konsultatsioone kalade taastootmisega seotud küsimustes.

 



Kalade taastootmise alased uuringud (Eesti Maaülikool, 2018)

 

Eesti Maaülikool
Tartu 2018
Vastutav täitja Riho Gross

 

2017. aasta aruanne "Kalade taastootmise alased uuringud" on osa 1995. aastal alanud pikaajalisest EMÜ VLI vesiviljeluse osakonna koostööst Keskkonnaministeeriumi ja RMK Põlula kalakasvatustalitusega (varem Põlula Kalakasvatuskeskus ja RMK Põlula kalakasvatusosakond), mille eesmärgiks on kalade taastootmise alaste uuringute teostamine vastavalt lepingus püstitatud lähteülesandele.

Töö eesmärgid:
1.1. Analüüsida lõhe genofondi Purtse, Kunda, Selja, Loobu, Valge-, Pirita, Keila ja Vasalemma jões. Iseloomustada uuritavate populatsioonide geneetilist muutlikkust keskmise alleelide arvu, alleelide rohkuse ja heterosügootsuse alusel ja võrrelda tulemusi varasemate aastate andmetega ja anda hinnang muutustele.
1.2. Seirata RMK Põlula Kalakasvanduses (edaspidi PKK) peetavat Kunda lõhe sugukarja ja uut asenduskarja ning teha ettepanekuid geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks või suurendamiseks.
1.3. Analüüsida loodusest PKK Kunda lõhekarja genofondi täiendamiseks püütud sugukalade geneetilist muutlikust ning võrrelda seda nii püütud isendite rühmas kui Kunda sugukarja genofondiga ja anda vajadusel soovitused sugukarja geneetilise mitmekesisuse suurendamiseks.
1.4. Analüüsida Pärnu jõe lõhepopulatsiooni taastamiseks PKKs moodustatava lõhe sugukarja kalade ja loodusest püütud Pärnu jõe või Läti jõgede lõhe sugukalade või nende järglaste geneetilisi näitajaid.
1.5. Analüüsida PKK siia kasvatamistehnoloogia katsetamise raames Pärnu jõest püütud hõredapiilise siirdesiia sugukalade geneetilisi iseärasusi.
1.6. Analüüsida PKK harjuse kasvatamistehnoloogia katsetamise raames Kunda jõest püütavate harjuse sugukalade geneetilisi iseärasusi.
1.7. Koguda täiendavalt Eesti loodusliku säga proove ning anda hinnang Eesti loodusliku säga geneetilisele mitmekesisusele ja geneetilistele iseärasustele võrreldes Eestisse imporditud kasvanduste sägakarjade ja teiste maade populatsioonidega.
1.8. Uuendada kalade ja veeselgrootute asustamiste andmebaas.
1.9. Anda Keskkonnaministeeriumile konsultatsioone kalade taastootmisega seotud küsimustes.

 



Pärnu- ja Liivi lahe kirdeosa töönduskalade noorjärkude uuring (Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut, 2018)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Pärnu 2018
Täitjad: Timo Arula, Viktor Kajalainen

 

Pärnu- ja Liivi lahe kirdeosa töönduskalade noorjärkude uuringu aruanne (i) selgitab räimevastsete ajalis-ruumilist levikut ja arvukuse dünaamikat, (ii) uurib meritindi vastsete arvukust Pärnu jões, (iii) võrdleb saadud tulemusi varasematega ja selgitab võimalike muutuste põhjusi arvestades nii elus- (toidubaas) kui ka eluta keskkonna olulisimaid parameetreid, (iv) hindab toimunud muutuste mõju töönduslike kalavarude seisundile.

 



Kalavarude lühiülevaade 2018 (Tartu Ülikool, 2018)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2018

 

Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmise ja analüüsi 2018. aasta vahearuandes "Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovitste koostamine kalavarude haldamiseks 2018-2019. aastal" antakse lühiülevaade Läänemere rahvusvaheliselt reguleeritavate kalaliikide varust, teiste kalaliikide varust, kalavarude seisundist ning seda mõjutavatest teguritest.

 



Mikrokiipmärgiste (PIT märgiste) mõju jõevähi kestumisele ja kasvule (Eesti Maaülikool, 2018)

 

Eesti Maaülikool, Veterinaalmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Tartu 2018


Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti "Mikrokiipmärgiste (PIT märgiste) mõju jõevähi kestumisele ja kasvule" eesmärgiks oli hinnata, kuidas mõjutab PIT märgis vähkide kestumist ja kasvu, et saada infot PIT märgiste kasutamise võimalustest tulevastes jõevähkidega läbi viidavates pikemaajalistes teadusuuringutes.

 



Vetikaekstrakti filterkoogist ja rannalt korjatud vetikate tormiheitest granuleeritud väetise valmistamise protsessi ning retseptuuri väljatöötamine (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut, 2018)

 

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
Tallinn 2018

 

Uuringu "Vetikaekstrakti filterkoogist ja rannalt korjatud vetikate tormiheitest granuleeritud väetise valmistamise protsessi ning retseptuuri väljatöötamiseks" tulemusena antakse üle vetikatest maheväetise valmistamise tehnoloogiline skeem ja soovitused, kuidas saavutada toote stabiilne kuju, kas/kuidas on võimalik parandada omadusi ning missuguse aparatuuriga saavutatakse konkreetsed graanulid. Samuti milliseid lisandeid saab kasutada toote omaduste parendamiseks.

Uuring viidi läbi aastal 2018 koostöös Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (Janek Reinik ja Natalja Irha), EstAgar AS-i (Urmas Pau) ja Anfisco Factory OÜ-ga (Allan Nurk).

 



Erinevate elanikkonnarühmade dioksiinide ja PCBde saadavushinnang tarbitava kala kohta (Tartu Ülikool, 2018)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tallinn 2018

 Töö "Erinevate elanikkonnarühmade dioksiinide ja PCBde saadavushinnang tarbitava kala kohta" eesmärgiks on hinnata kalade tarbimisel saadavatest dioksiinidest ja dlPCB tulenevat riski taset erinevate elanikkonnarühmade korral. Selgitatakse, kas mõnel elanikkonnarühmal on oht saada kalaga dioksiine ja dlPCB üle lubatud nädaladoosi. Arvestatakse, et EFSA vähendas oulisel määral toiduga saadava dioksiinide ohutut kogust (EFSA, 2018). Eeldades, et eestlaste peamine dioksiini allikas on Läänemere kala, vaadatakse kalade tarbimissoovitused uute andmete valguses üle. Rahvastiku faktilise toitumisuuringu ja rannakalurite toitumisandmete tulemuste ning dioksiinide seire ning muude uuringute raames kogutud andmete alusel koostatakse dioksiinide ja dlPCB saadavushinnang. Saadavushinnangud naistele ja meestele koostatakse eraldi lastele, noorukitele, täiskasvanutele ja vanuritele.

 



Erineva ehitusega mõrdade saagikuse uuring Hiiumaa ja Saaremaa näitel (Kalanduse teabekeskus, 2019)

 

2017. aasta alguses tegi kalanduse teabekeskus uuringu "Eestis kasutatavad mõrrad", millest selgus, et umbes veerand kasutusel olevatest mõrdadest on sellised, mida ei ole kalapüügieeskirjas kirjeldatud. Kuna see näitaja on suhteliselt suur, otsustati korraldada lisauuring, et teada saada, kui palju erineb ühe ja kahe kariaiaga ning pealt lahtiste mõrdade saagikus üksteisest.

Lisauuringu "Erineva ehitusega mõrdade saagikuse uuring Hiiumaa ja Saaremaa näitel" eesmärk oli leida vastused järgmistele küsimustele.

1. Milline on Eesti eri rannapüügipiirkondades mõrrasaagi osakaal kogusaagis?
2. Milliseid mõrdasid Eestis kasutatakse ja milline on nende arv?
3. Kui erinev on eri mõrdade saagikus? Kas eelkastiga, topelt kariaiaga ja/või pealt lahtise mõrrakerega mõrraga püütakse eeskirjas kirjeldatud mõrrast rohkem? Kui see on nii, siis kui palju rohkem ja mis kalaliike püütakse rohkem?


Kalanduse teabekeskus
Pärnu 2019

 

 



Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs (Eesti mereinstituut, Merin AS, 2018)

 

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2018
Martin Kesler, Rein Kitsing

 

Uurimistöö "Erinevate HEJ turbiini sissevoolu võreavade mõju lõhe ja meriforelli laskujate tõkestamisel. Täiendavate võrede paigaldamise teostatavuse ja maksumuse analüüs" eesmärgiks oli anda Eesti oludes relevantne ülevaade lõhe ja meriforelli kevadel laskuvate noorjärkude suurusest, jämeduselisest jaotumusest ja rände ajalistest iseärasustest. Töös esitatud andmed pärinevad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi seirepüükidest Pirita jõe alamjooksul (2006‐2018). Laskujate keskmine täispikkuse ja keha paksuse suhe oli 8,4 ja keha kõrguse suhe oli 6. Kala selja‐, kõhu‐ ja rinnauimi suhte arvutamisel ei arvestatud. Töös hinnatakse kui laiade võre vahede puhul oleks laskujate sattumine turbiini senisest paremini tõkestatud ning millisel ajaperioodil on kõige otstarbekam täiendavaid peeneid võresid kasutada. Töö teises osas analüüsib hüdroinsener Rein Kitsing täiendavate võrede (võreavade suurus 12, 14 ja 16 mm ning 15x15 mm võrkvõre) HEJ turbiinisissevooludele paigaldamise võimalikkust ja maksumust Joaveski HEJ (Loobu jõgi), Kunda tsemenditehase HEJ (Kunda jõgi) ja Sillaoru HEJ (Purtse jõgi) näitel. Võrkvõred (silmasuurusega 15x15 mm, valmistatud 2 mm jämedusest terastraadist) lisati analüüsi, sest selline lahendus on juba kasutuses Joaveski HEJ‐s.

Kalanduse teabekeskuse tegevus toimub "Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava" meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" ja meetme 2.6 "Teadlaste ja vesiviljelusettevõtjate koostöötoetus" raames.

 



Eestis kasutatavad mõrrad (Kalanduse teabekeskus, 2017)

 

Uurimuse "Eestis kasutatavad mõrrad" eesmärgiks oli välja selgitada ja kaardistada, milliste mõrdadega tänapäeval rannakalurid merest kala püüavad ja mitu mõrraluba nad ära kasutavad. Silmas sai peetud mõrdade ehituslikku poolt ehk mitme kariaiaga mõrdasid kasutatakse ja/või kas mõrdadel on "eelkast" vms?

 


Kalanduse teabekeskus
Pärnu 2017

 

 



Võrgusilma regulatsiooni mõju Pärnu lahe talvisele kohapüügile (Tartu Ülikool, 2019)

 

Valmis uurimus "Võrgusilma regulatsiooni mõju Pärnu lahe talvisele kohapüügile". Pärnu lahe kohavaru ja -saagi suurendamiseks on tõstetud alammõõtu. Kohapüügil nakkevõrguga on lubatud alamõõdulise kala kaaspüük kaaluliselt kuni 8%. Seetõttu oli hädavajalik viia võrgusilmasuurus kohapüügil selle liigi jaoks olulistes rannikumere piirkondades kooskõlla uue alammõõduga. Sobiva silmasuuruse leidmiseks viidi käesoleva lepingu raames läbi talvised jääalused koha katsepüügid. Uuringu tulemusi on võimalik kasutada püügiregulatiivsete otsuste tegemisel ja need annavad ülevaate seni kehtinud 96 mm silmasuurusega nakkevõrkude ning 100 mm ja 110 mm silmsuurusega võrkude saagis olnud koha pikkuselisest ning kaalulisest struktuurist ning silmasuurusest sõltuvast koha suremusest ja saagikusest Pärnu lahe jääalusel nakkevõrgupüügil.
Tartu Ülikool, Eesti mereinstituut
Pärnu 2019 Töö täitjad:
Heli Špilev – ihtüoloog, MSc (laborianalüüsid, andmetöötlus ja aruandlus)Viktor Kajalainen - laborant, MSc (välitööd, laborianalüüsid)
Täname Lauri Saksa statistikaalaste nõuannete eest.
Täname igakülgse abi eest kutselisi kalureid Raio Piiroja ja Tarmo Luksi ning ka anonüümset kutselist kalurit, kes teostas paralleelselt sarnaseid püüke oma vahenditega ja andis andmed Eesti Mereinstituudi käsutusse.

 



Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine (Tartu Ülikool, 2019)

 

Valmis uurimus "Kalakasvatuste kaudu merre suunatud lämmastiku- ja fosforikoormust kompenseerivate meetmete väljatöötamine". 

Aruande täiendavad selgitused (03.09.2019).

Vesiviljelus on praegusel ajal üks suuremaid EL Sinimajanduse kasvu võimalusi, millega üritatakse paralleelselt saavutada nii majanduslikke- kui keskkonnaeesmärke. Eesmärgiks on kujundada Euroopa vesiviljeluse säästvaks arenguks vajalik järjepidev ja selge poliitika ning suurendada poliitikute ja riiklike asutuste teadlikkust vesiviljeluse tähtsusest EL’is. Sellest tulenevalt on vajalik ka Eestis arendada kalakasvatust ning samas suurendada investorite usaldustunnet merevetikate ja karbikasvanduse valdkonnas sh. koostoimeliste lahenduste rakendamisel (nt. multitroofne vesiviljelus või suletud toitainete ringlus).

Aruandes on analüüsitud järgmisi leevendusmeetmeid:
(1) Filtreerivate selgrootute kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega.
(2) Vetikate kultiveerimine koos biomassi veekeskkonnast eemaldamisega.
(3) Loodusliku vetikabiomassi eemaldamine veekeskkonnast.
(4) Rannast rannaheidiste kogumine.
(5) Ranna- ja avamerepüügi võimalused mereveest lämmastiku ja fosfori eemaldamisel.
(6) Täiendav kalapüük (nt. mittekommertslikud liigid ja võõrliigid).


Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2019

Jonne Kotta, Redik Eschbaum, Georg Martin

 



Punavetika Furcellaria lumbricalis biomassi vääristamine: pigmentide eraldamine ja omadused (Tallinna Ülikool, 2019)

 

Valmis töö "Punavetika Furcellaria lumbricalis biomassi vääristamine: pigmentide eraldamine ja omadused".

Punavetikate iseloomulik värvus tuleneb nende kloroplastides esinevatest spetsiifilistest valgulistest pigmentidest (fükobiliproteiinidest) – punastest fükoerütriinidest ja sinistest füko- ja allofükotsüaniinidest. Nende fotosünteetilistele abipigmentide tõttu suudavad punavetikad kasvada meresügavustes, kus valgusintensiivsus on nõrgem kui maapinnal.

Erinevate punavetikaliikide ja neis leiduvate valguliste pigmentide uurimine on tänapäeval aktuaalne seoses nimetatud ainete eriliste omadustega. Erksa värvuse tõttu rakendatakse fükobiliproteiine (punakat fükoerütriini ja sinakat fükotsüaniini) looduslike värvainetena toiduainetetööstuses, kuid tänu intensiivsele fluorestsentsile ka biokeemilistes uuringutes ning meditsiinidiagnostikas.

Fükobiliproteiinide sisaldus punavetikates varieerub kümnendikest promillidest mõne protsendini kuivmassist, sõltudes vetikaliigist ja kasvutingimustest. Läänemere ainsa tööndusliku väärtusega punavetikaliigi Furcellaria lumbricalis valguliste pigmentide saagise sõltuvust ekstraktsioonitingimustest varem põhjalikult uuritud ei ole. Töös on vaatluse alla võetud optimaalseid ekstraktsiooniparameetreid fükoerütriini eraldamiseks punavetika F. lumbricalis biomassist. Hinnati ensüümide, ekstraktsiooniaja, ekstraktsioonikeskkonna pH ja eraldamiseks valitud temperatuuri mõju pigmentide saagisele ning uuriti, kas sellest punavetikaliigist on võimalik eraldada ka allofükotsüaniini.

Lisaks uuriti, kas saagised sõltuvad vetika vormist (kinnitunud või lahtine), kasvusügavusest ning kuidas mõjutab toorme säilitamine valguliste pigmentide sisaldust vetika biomassis. Veel vaadati, kas ultrafiltrimisega on võimalik eraldada lahuses samaaegselt ekstraheeruvad fükoerütriin ja allofükotsüaniin ning kas madalmolekulaarsetel (molekulmass alla 10 kDa) kollakas-pruunidel pigmentidel on bioaktiivseid toimeid.


Tallinna Ülikool
Tallinn 2019
 

Mihkel Saluri, MSc ja Rando Tuvikene, PhD

 



Ümarmudila täiendavate töötlemisvõimaluste suurendamise uuringu lõpparuanne (Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, 2019)

 

Valmis töö "Ümarmudila täiendavate töötlemisvõimaluste suurendamise uuringu lõpparuanne".

Projekti eesmärgiks oli uurida ümarmudila sobilikkust erinevate kalatoodete toomiseks. Projekti tulemusi saavad kalatoodete tootjad kasutada selleks, et otsustada milliseid tooteid võiks ümarmudila väärindamiseks luua. Kuigi väga hiljutiste uuringute meediakajastused on näidanud, et ümarmudila algne märkimisväärne kasv on pidurdunud ning vahel on osutunud isegi raskeks olnud ümarmudilat püüda, siis üsna tõenäoliselt võõrliigile omaselt saavutab ta siiski meie vetes stabiilsuse ning muutub pigem oluliseks täienduseks meie kalavalikus räime ja kilu kõrval.

Projekti tootearenduse käigus katsetati erinevaid ümarmudila töötlemisviise: fileerimist, rümba paneerimist ja marineerimist, kalahakkliha valmistamist, rümbast kalaliha eraldamist ning kuumsuitsutamist, ka fermenteerimist. Töötlemisviise võrreldi omavahel ning prooviti leida kõige paremad meetodid ümarmudila töötlemiseks ning sellest toodete valmistamiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ümarmudil on maitsva lihaga kala ning tal on potentsiaali saada hinnatud kalaks eestlaste toidulaual, kuid kasutada tuleb kõige optimaalsemaid töötlemismeetodeid ning luua maitsvaid tooteid, misjärel on oluline õige turunduse rakendamine, et teda tarbijatele tutvustada ja tekitada huvi antud kalaliigi tarbimise vastu.


Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
Tallinn 2019

Rain Kuldjärv, MSc, Kärt Leppik, MSc ja Ene Viiard, PhD

 



Meriforelli saakide päritoluline struktuur Eesti rannikumeres (Tartu Ülikool, 2019)

 

Uuringu "Meriforelli saakide päritoluline struktuur Eesti rannikumeres" töö eesmärgiks oli välja selgitada Eesti rannikumere meriforelli saakide päritoluline struktuur kasutades selleks otoliidi mikrokeemia ja geneetika meetodeid. Päritolu all mõistetakse siinkohal merest püütud meriforellide sünniveekogu ja riiki ning seda, kas konkreetse isendi puhul on tegemist asustatud või loodusliku kalaga.

Projekti tulemused võimaldavad hinnata asustamisprogrammide tulemuslikkust ning leida kõige kasulikum asustamispraktika, millega oleks võimalik kõige kuluefektiivsem tõsta kalurite meriforelli saake. Lisaks aitab täiskasvanud meriforellide sünniveekogude tuvastamine välja selgitada kõige tootlikumad kudejõed, mis omakorda võimaldavad neid paremini kaitsta ning majandada. Parimaid kudejõgesid eeskujuks võttes on võimalik leida lahendusi ja võimalusel parendada "problemaatilisi" kudejõgesid eesmärgiga neid muuta tootlikeks meriforelli jõgedeks, mis omakorda suurendaks meriforelli arvukust Eesti rannikumeres ning seeläbi kasvaksid ka saagid.


Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2019

Töö vastutav täitja: Mehis Rohtla
Aruande koostamisel osalesid lisaks (tähestikulises järjekorras): Riho Gross, Kristiina Hommik, Lagle Matetski ja Roland Svirgsden
Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras): Oksana Burimski, Riho Gross, Kerli Haugjärv, Kristiina Hommik, Martin Kesler, Lagle Matetski, Mehis Rohtla, Roland Svirgsden ja Imre Taal

 



Hõbeangerja ränne Narva jõel ning Narva Hüdroelektrijaama turbiinide läbitavus (Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, 2019)

 

Uuringu "Hõbeangerja ränne Narva jõel ning Narva Hüdroelektrijaama turbiinide läbitavus" eesmärgiks oli välja selgitada Euroopa angerja (Anguilla anguilla) võimalik suremus Narva Hüdroelektrijaama turbiinide läbimisel, kasutades selleks angerjate märgistamist akustiliste märgistega.

Uuring kinnitas et:
• Narva HEJ turbiinid on angerjatele läbitavad ning angerjad on võimelised Narva veehoidlast merre pääsema.
• Narva HEJ turbiinidest põhjustatud otsene suremus on 12% (4-26%).
• Oluline on tulevikus kindlaks teha angerja suremus kogu rändeteekonna jooksul Võrtsjärvest ning teistest angerjamajanduslikest veekogudest Läänemerre, et täpsemalt hinnata väljarändava angerja biomassi.


Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ
Tartu 2019

Aruande koostasid Priit Bernotas, Meelis Tambets ja Einar Kärgenberg.
Projekti täitmisel osalesid Mart Thalfeldt, Meelis Sepp ja Ain Järvalt.

 



Sügiskuderäime püügi- ja realiseerimispotentsiaali uuringu lõpparuanne (Tartu Ülikool, 2019)

 

Valmis uuringu "Sügiskuderäime püügi- ja realiseerimispotentsiaali uuring" lõpparuanne.

Analüüsisime detailselt sügisräime püügiga tegelevate Läätsa, Turja, Nasva sadamates Saaremaal ja Kihnu sadamas kutseliste kalurite sügisräime saake. Samuti selgitasime Pärnu ja Hiiu kutseliste kalurite huvi ressursi vastu, lähtuvalt ajaloolisest praktikast. Analüüsisime sügisräime saakide dünaamikat 2006-2018 aastal neljas piirkonnas Eesti vetes. Analüüsisime pikaajalist hüdrokliimat, millised määravad Saaremaa ja Kihnu kalurite püügi potentsiaali aastatel 2006-2016 ja ka kalatööstuste juhtide seisukohti ja kalurite ettepanekuid sügisräime püügiga paremini toime tulemisel.

Samuti on aruandesse kaasatud ulatuslik material, mis esmakordselt analüüsib sügisräime osakaalu kevadräime traalpüükides Liivi lahes (sh mittesuguküpse kala hulka) ja sellest tulenevat mittesuguküpse varu komponendi töönduslikku suremust. Eelpool nimetatu mõjutab otseselt sügisräime saake ja kujundab kalurite ja töösturite motivatsiooni spetsiifilise kalaga tegelemisel. Samuti selgitas aruanne, millised vanusrühmad domineerivad sügisräime saakides. Selline info on kokkuvõetud Läänemere piirkonnas esmakordselt ja väljendab ilmekalt kitsaskohti kevad- ja sügisräime majandamises ühe varuühikuna.


Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Pärnu 2019

Töö teostajad: Timo Arula, PhD, Heli Shpilev, MSc, Janek Lees, MSc

 



Lääne- ja Pärnumaa rannikult püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogilise uuringu lõpparuanne (Eesti Maaülikool, 2020)

 

Valmis "Lääne- ja Pärnumaa rannikult püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogilise uuringu" lõpparuanne.

Töö eesmärgiks oli jätkata eelmiste aastate uuringuid sooleparasiitide ning proliferatiivse neeruhaiguse esinemisest Eesti rannikumerest püütud lõhilastel, fookusega Lääne- ja Pärnumaa rannikumerele.

Uuringut on rahastatud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014-2020 meetme 1.3 "Teadlaste ja kalurite koostöötoetus" raames.


Eesti Maaülikool
Tartu 2020

Töö kavandas ja aruande koostas Priit Päkk.

Kalaproovide kogumist, kalade patobioloogilist uurimist, andmebaasi koostamist ja kalaproovide transportimist Tartusse korraldasid Eesti Maaülikooli töötajad Magnus Lauringson ning Priit Päkk.

Kalade laboratoorsed uuringud ja statistilise analüüsi tegi Magnus Lauringson. Kalade vanuse määramise metoodikat kasutas Taigor Veevo juhendas Maidu Silm. Geneetiliste analüüside tegemisel aitasid kaasa Kerli Haugjärv ja Riho Gross. PKD leviku kohta koondas andmed Anti Vasemägi.

 



Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine (Ökokonsult OÜ, 2019)

 

Valmis uuringu "Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste jõgede kalandusliku väärtuse arvutamine ning jõgedel asuvate tõkestusrajatiste eemaldamise alternatiivide kirjeldamine ja visioonide loomine" lõpparuanne.

Töö eesmärgiks oli Soome lahte suubuvate rannakalandusele oluliste siirdekalade kudejõgede kalandusliku potentsiaali hindamine ja kaasa aitamine selle potentsiaali realiseerimisele.

Projekti käigus pakuti välja metoodika jõgede kalandusliku väärtuse rahaliseks hindamiseks ning arvutati Jägala, Valgejõe ning Kunda jõe praegune ja potentsiaalne (rändetakistuste puudumisel) kalanduslik väärtus nii kutselise kui ka harrastuspüügi seisukohalt. Projekti käigus valmisid alternatiivide kirjeldused kalade rändetee avamise kohta Valgejõe Kotka ja Nõmmeveski paisude, Jägala jõe Linnamäe paisu ning Kunda jõe Kunda HEJ, Kunda mõisa ja Aravuse paisude juures. Loodi ka 3D visioonid kalade rändetee avamise kohta Linnamäe ja Kunda HEJ paisude juures. Kirjelduste ja 3D visioonide ülesandeks oli näidata, et kalade rändetee efektiivne avamine pakub lisaks kalandusliku väärtuse suurenemisele ka teisi otseseid ja kaudseid positiivseid tagajärgi kohalikele elanikele ning kogukondadele.


Ökokonsult OÜ
Tartu 2019

Töö teostaja: Rein Järvekülg

 



Ahvena ränded Liivi lahel ja Väinameres (Tartu Ülikool, 2020)

 

Valmis uuringu "Ahvena ränded Liivi lahel ja Väinameres" lõpparuanne.

Uuringu peamised tulemused on:

  • Märgistatud ahvenad jäid enamasti märgistamisalade lähedusse. Enamikul juhtudel (87,3% taaspüükidest, mille taaspüügiandmed võimaldasid määrata kala püüdmise täpse asukoha) jäi märgistamise ja taaspüügi koha vahekaugus alla 20 kilomeetri. Seejuures püüti koguni 77,5% ahvenatest lähemal kui 10 kilomeetrit märgistamiskohast.
  • Pikim käesolevas uuringus registreeritud rändetee oli 138 km, mille läbis kolm ahvenat, kes märgistati Hiiumaal 2017 aasta sügisel ning püüti uuesti Pärnu lahest 2018 aasta kevadel. Lisaks püüti 2018. aasta kevadel Pärnu lahest kaks eelneval sügisel Matsalu lahes märgistatud ahvenat, kelle rändetee olid vastavalt 105 ja 97 km. Samuti sattusid nii Hiiumaal kui Matsalus märgistatud ahvenad püünistesse ka teiselpool Väinamerd. Teateid ahvenate rännetest Eesti merealadelt väljapoole ei laekunud.
  • Eri piirkonnis märgistatud kalad sattusid taaspüükidesse ruumiliselt ja ajaliselt erinevalt. Enim liikusid ringi Matsalu lahe piirkonnas märgistatud ahvenad, seevastu Pärnu lahes märgistatud kalad püsisid märgistamiskohale väga lähedal. Samuti oli märgistamise ja taaspüügi vaheline aeg pikim Matsalu lahes märgistatud kalade puhul ja kõige lühem Pärnu lahes märgistatud kalade puhul.
  • Käesolevas uuringus vaadeldud kolme peamist märgistamispiirkonda (Matsalu laht, Hiiumaa kagurannik ja Pärnu laht) asustavad ahvenad moodustavad omavahel väga nõrgalt rännete kaudu seotud eraldiseisvad varuühikud.
  • Käesolevas uuringus käsitletud märgistamispiirkonnad (eelkõige Matsalu laht, Hiiumaa kagurannik ja Pärnu laht) valiti esindama just teadaolevaid olulisi ahvena kudekarju. Arvestades ahvenatel ilmnenud tugevat koelmutruudust, saadi veelkord kinnitus kudealade olulisusele. Samas viitas taaspüükide mõningane hajuvus, et lühemaid toitumisrändeid võtavad ahvenad ette ka Väinamere piires ning liiguvad ka läbi Väinamere väinade kõrvalolevatele merealadele.
  • Kutselised kalurid teatasid 356-st (88,3 %) ja harrastuspüüdjad 22-st (5,5%) märgisega püütud ahvenast. Märgistatud kala püüdja staatus jäi teadmata 25 juhul (6,2 % taaspüükidest).
  • Mõrdadega püüti 63,3% (255) kõigist taaspüütud ahvenaist ning nakkevõrkudega 13,9 % (56). Harrastuslike vahenditega püüti kokku alla kolme protsendi (2,97%) kõigist taaspüükidest. Harrastuslikest püügivahenditega tabati käsiõngega 4 (1,0%), spinninguga 2 (0,5 %) ja erinevate taliõngedega 7 (1,7 %) märgisega ahvenat. Püügivahend jäi paraku selgusetuks 79 (19,6 %) taaspüügiteate puhul.
  • Püügiteateid, milles registreeriti ka kala pikkus püügi ajal, laekus 128. Neist taaspüügiteateist ligikaudu kolmandiku (43 isendit, st. 33,6%) puhul näitas märgistamiseaegse ja taaspüügi ajal mõõdetud täispikkuse võrdlus kalade negatiivset kasvu. See tulemus viitab sellise andmestiku suhteliselt suurele hajuvusele ning nõuab sääraste pikkuskasvu andmestike kasutamisel väga suurt ettevaatust.

Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2020

Töö vastutav täitja oli Lauri Saks, aruande koostamisel osalesid ka (tähestikulises järjekorras) Redik Eschbaum, Kristiina Jürgens ja Imre Taal.
Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras) Redik Eschbaum, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Viktor Kajalainen, Eerik Kurs, Lagle Matetski, Mari-Liis Põlme, Anett Reilent, Mehis Rohtla, Elor Sepp, Roland Svirgsden, Heli Špilev, Imre Taal, Elmar Talbonen, Ülle Talvik, Aare Verliin ja Markus Vetemaa.

Koostajad tänavad kõiki kalureid, kellega koostöös kalade märgistamine läbi viidi: (tähestikulises järjekorras) Andres Habak, Imre Kivi, Tarmo Luks, Kaur Lõpp, Randi Paat, Margus Post ja Taavi Suitsberg.
Samuti soovivad koostajad tänada ahvenate märgistamise andmestiku ning taaspüügiteadete laekumise ja katalogiseerimisega tegelenud Riigimetsa Majandamise Keskuse Põlula kalakasvatuse töötajaid (tähestikulises järjekorras) Kunnar Klaasi, Ene Saadret ja Ivar Tallermani.

Eriti suur tänu aga kõigile märgistatud ahvena taaspüügist teatajaile.

 



Vesiviljelus Eesti merealal: alusandmed ja uuringud (Tartu Ülikool, 2020)

 

Valmis "Vesiviljelus Eesti merealal: alusandmed ja uuringud" koondülevaade.

Käesoleva töö käigus koondati kokku Eesti mereala kohta käivad andmed ja projektide käigus kogutud teadmised
merevesiviljeluse kohta (kalad, merekarbid ja suurvetikad). Lisaks antakse ülevaade praegu käimasolevatest
vesiviljeluse-alastest uurimissuundadest. Töö annab ülevaate esmastest protseduuridest, mida on vaja järgida
alustamaks uute mere- ja mageveekasvandustega. Selline koondülevaade lihtsustab sektorisse sisenejate esimesi
samme ja annab pidepunkte vesiviljelusega alustamisest huvitatud isikutele ja ettevõtjatele. Lühidalt käsitletakse ka
vesiviljeluse tulevikku, eelkõige valmiva „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ valguses.


Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Tartu 2020

Jonne Kotta, Georg Martin, Redik Eschbaum, Robert Aps, Liisi Lees, Risto Kalda

 



Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele (Tartu Ülikool, 2020)

 

Valmis kirjanduse ülevaade "Eestisse planeeritavate avamere tuuleparkide võimalikud mõjud Läänemere kaladele".

Käesoleva ülevaate koostamisel on võetud aluseks autori poolt 2008. aastal kaitstud bakalaureusetöö, mida on täiendatud uuema kirjandusega. Siiski on käesolevast ülevaatest välja jäetud kalade meeleelundite detailne bioloogiline kirjeldus ning müra ja elektromagnetväljade olemuse tehniline kirjeldus. Huvitatud lugeja leiab need kirjeldused autori bakalaureusetööst. Kuigi käesoleva töö eesmärgiks oli keskenduda Läänemerele, siis tingib merre püstitatud tuulikute vähesus Läänemeres ka läbiviidud uuringute ja andmete vähesuse. Seetõttu on kirjandusallikatena kasutatud eelkõige Põhjameres ja mujal läbiviidud uuringute tulemusi kirjeldavaid aruandeid ja teadusartikleid.

Kalu võivad erinevatel viisidel mõjutada järgnevad avamere tuuleparkide ehitus-, töö- ja demonteerimisfaasiga kaasnevad tegurid:
1) Tuulikute füüsilisest olemasolust tingitud mõjud (nn kunstrifi efekt)
2) Tuulikute ehitus-, töö- ja demonteerimisfaasi käigus keskkonda kanduva müra mõjud
3) Tuulikute tööfaasi käigus keskkonda kanduvate elektromagnetväljade mõjud
4) Tuulikute vundamentide ja kaablite paigaldamisest (ja eemaldamisest) tulenevad taashõljustatud sette mõjud.

Käesoleva töö eesmärk on koostada kõige uuemate andmetega kirjanduse ülevaade eelpool nimetatud mõjudest kaladele, pidades silmas just Läänemere ja seal elavate kalade iseärasusi.


Tartu Ülikool, Eesti Mereinstituut
Käsmu/Storebø 2020

Töö koostas: Mehis Rohtla, TÜ Eesti Mereinstituut, vanemteadur

 



Eesti kilu ja räime ekspordivõimaluste kaardistamine Ukraina turul (Civitta Eesti AS, 2020)

 

Valmis uuringu „Eesti kilu ja räime ekspordivõimaluste kaardistamine Ukraina turul“ lõpparuanne ja tabeleid sisaldav Lisa 1.

Käesoleva uuringu ülesandeks oli analüüsida eestimaise kilu ja räime ekspordivõimalusi Ukraina turule ning kaardistada erinevate sihtrühmade hoiakuid seoses Eesti päritolu kilu ja räimega ning kala- ja kalatoodetega laiemalt.

Aruanne sisaldab kokkuvõtet ja soovitusi ka ukraina ja inglise keeles.

Järgnevalt on esitatud uuringu raames läbi viidud andmekogumise ja -analüüsile toetudes tehtud soovitused:

  • Ukraina kalaturg ei ole küllastunud, mistõttu on uute toodetega sisenemine soodne. Seega tuleks jätkata plaani turustada Eesti päritolu kilu ja räime Ukraina turul.
  • Eduka turunduskampaania läbiviimiseks tuleb ühelt poolt tuleb tõsta üldist teadlikkust, kuna sõpradel, pereliikmetel ja kolleegidel on oluline roll tarbijate toitumisvalikute kujundamisel. Samuti tuleks reklaamida Eesti päritolu kala nii poodides, viia läbi degusteerimisi, aga ka tutvustada tooteid nt veebiväljaannetes või ajakirjades, mis tarbijad inspireeriks Eesti kala kas proovima või rohkem oma toidulaual kasutama.
  • Kilu ja räime turustamisel tuleks rõhku asetada järgnevatele aspektidele:
    • Kala kvaliteet, hea maitse ja selles sisalduvad kasulikud ained nagu fosfor, omega õlid jne.
    • Kaasaegne ja kvaliteetne püügiviis, transpordilahendused ja toodete säilitamine, mis omakorda aitab hoida kala kõrget kvaliteeti.
    • Eesti päritolu kala tuntus läbi kümnendite, traditsioonilised kala maitsestamise või valmistamise viisid. Traditsioonidele rõhudes on võimalik tõsta kala väärtust, sh ka hinda.
  • Kaaluda HORECA sektorisse mitte sisenemist ning sinna planeeritud ressurss suunata jaekaubandusettevõtetele.
  • Võimalusel tagada järjepidev pakkumine, kuna see annab konkurentsieelise konkurentide ees.
  • Pakendada kilu ja räim kuni 1kg pakenditesse, mis on selgelt märgistatud, ära tuntavad ja sisaldavad infot kilu ja räime ning nende kasutusvõimaluste kohta. Selliseid pakke on võimalik jaekaubanduses või avaturgudes kergesti edasi müüa.
  • Koostada retseptide valik, mida jaekaubandusettevõtted (ja HORECA sektori ettevõtted) saavad oma köökides kasutusele võtta. Seejuures on kilu ja räime ajaloomisele tarbimisele rõhudes võimalik tõsta toodete väärtust ja seeläbi ka hinda.
  • Luua logo, mille järgi tuntakse ära Eesti päritolu kala ja kalatooted. Logo on tarbijatele kvaliteedimärgiks. Selleks, et logo oleks äratuntav ning seostatav kvaliteetse Eesti päritolu kalaga, tuleks turunduskampaania alguses teha reklaamvideod, milles logo rõhutatakse.
  • Korraldada mõnepäevane kontaktreis Eestisse kuni kümnele kõige motiveeritumale importijale, jaekaubandusettevõtte, avaturu (ja HORECA sektori) vm esindajatele. Sarnaseid reise on varasemalt aidanud korraldada Ukraina Kalaimportijate Assotsiatsioon. Varasematele reisidele on olnud kaasatud ajakirjanik. Hiljem on antud ülevaade nii kohalikes uudistes, aga ka assotsiatsiooni kodulehel.
  • Osaleda kohalikel kalamessidel, kus on võimalik rääkida Eesti kalast ning kilust ja räimest täpsemalt. See tõstab kohalike turuosaliste teadlikkust ja koostöös on võimalik leida võimalusi, kuidas Eesti kala kohalikul turul tegutsevate ettevõtete tegevuses kasutada.
  • Avaldada käesoleva uuringu kokkuvõte, aga ka muu ülevaatlik info või turunduskampaania komponente Ukraina Kalaimportijate Assotsiatsiooni kodulehel. Nimelt on assotsiatsioon valmis avaldama käesoleva uuringu aruande, aga ka muud ülevaatlikku infot (nt kilu või räime tutvustust vmt) või turunduskampaania komponente oma kodulehel. Kui infot ja artikleid tuleb arvukalt, on võimalik kodulehel eraldi sektsioon a’la „Eesti kala“. Ukrainas ei ole ühtset kvaliteetset teabeallikat kala ja kalatoodete kohta, mistõttu assotsiatsioon avaldab teemakohast infot omal algatusel oma kodulehel.

Civitta Eesti AS
Tallinn 2020

 



Eesti kilu ja räime ekspordi suurendamise võimalused Ukraina turul (Gateway & Partners, 2020)

 

Valmis turu-uuring „Eesti kilu ja räime ekspordi suurendamise võimalused Ukraina turul“.

Uurimistöö oli sisendiks, et töötada välja strateegia, planeerida vajalikke tegevusi ja käivitada reklaamikampaania, mis aitaksid kujundada Läänemere kilu ja räime mainet kvaliteetse kalatoorainena ja suurendada selle tarbimist Ukrainas.

Lühikokkuvõte

Ukraina kalaturg:

  • Ukraina on kalatarbimise mahu osas endiselt vähearenenud turg, kuna keskmine tarbimine on vaid 14 kg inimese kohta aastas, jäädes oluliselt alla Euroopa Liidu riikide keskmisele kalatoodete tarbimisele, mis on 21 kg inimese kohta aastas. See näitab pikas perspektiivis olulisi kasvuvõimalusi.
  • 2018. aastal oli Ukraina koguimport 375 tuhat tonni ja 2019. aastal 394 tuhat tonni. Seega ulatus kalade ja muude veebioloogiliste ressursside (sh molluskite, koorikloomade jne) turumaht 2019. aastal 500–550 tuhande tonnini, millest 394 tuhat tonni oli imporditud ja omatoodang oli 90 tuhat (ametlik arv) – 150 tuhat tonni (mitteametlik arv).
  • Kilu ja räime import on viimastel aastatel kasvanud. Kui aastal 2016 importis Ukraina 44 tuhat tonni kilu ja räimi, siis 2019. aastal ulatus see 55 tuhande tonnini. 60% imporditud kiludest ja räimedest pärinesid Eestist ja 30% Lätist.

Kala tarbimismustrid:

  • Kala tarbimine Ukrainas on üldiselt korrelatsioonis majanduskasvu ja kõrgema sissetulekuga. Taskukohasema kalasegmendi tarbimine kasvab rahalise kitsikuse ajal ja kestab mõnda aega pärast seda, kuna raskemad ajad muudavad tarbijad mitmeks aastaks hinnatundlikuks.
  • Ukraina tarbijate seas on enimtarbitavad kalaliigid heik, makrell, lõhe, heeringalised, karpkala, pollak, räim/kilu ja forell.
  • Kala ostmisel peeti kõige olulisemaks kriteeriumiteks värskust, millele järgnesid kvaliteet, ohutus ja säilivusaeg. Kala ostmise kriteeriumitest hinnati vähemtähtsaks toiteväärtust ja päritoluriiki.
  • Kala tarbimise peamisteks takistusteks, millele sageli viidati, oli selle kõrge hind ja liha /muude toodete eelistamine. Nendele järgnesid kalatoodete halb kvaliteet, pere teised maitse eelistused ja kalatoitude valmistamiseks puuduvad oskused

Räime ja kilu positsioon turul:

  • Räime ja kilu peetakse taskukohaseks, sageli odavaks põhitooteks, mis on väga hinnatundlik.
  • Läänemerest pärit räimed ja kilud on ukrainlaste seas hästi tuntud ja neid tarbitakse sageli, kuid need ei kuulu siiski igapäevasesse toidusedelisse. Läänemerest pärit räime ja kilu tarbis kord kuus 31% tarbijatest ja kord nädalas 11% vastanutest.
  • Räime ja kilu süüakse enamasti kodus, peamiselt suupistena, osana põhiroast või võileiva peal. Väljaspool kodu süüakse räime ja kilu oluliselt vähem.
  • Räime ja kilu maine on tugevalt seotud Nõukogude Liidu perioodiga. See maine ei ole üldiselt väga ahvatlev noorele ja kaasaegsele tarbijale.
  • Ukraina tarbija ei pea kala päritoluriiki oluliseks ostukriteeriumiks, kuid huvitaval kombel eelistati kilude ostmisel kõige sagedamini Läänemere kilu, samas kui kilu ja räime
  • konkreetse päritoluriigina tõsteti selgelt kõige sagedamini esile Norrat. Antud tulemused võivad viidata, et vastajad ei erista Läänemere heeringat (räime) Atlandi heeringast või on Läänemere maine ukrainlaste jaoks Eesti ja Läti päritoluga võrreldes palju tugevamini juurdunud.

Piirkondlikud tarbimisnäitajad:

  • Regionaalse kalatarbimise osas esineb korrelatsioon tarbitud koguste ja kolme põhinäitaja vahel, mis tingivad peamised erinevused toidukultuuris. Need indikaatorid on piirkonna kaugus rannikust, elanike sissetulekute tase ja õigeusu kristlaste osakaal piirkonnas. Mida lähemal on piirkond rannikule, seda suurem on meretööstuse ja kalatarbimiskultuuri mõju. Mida kõrgem on elanike sissetulek, seda rohkem saavad tarbijad endale lubada erinevat tüüpi kala. Mida suurem on piirkonnas õigeusu kristlaste osakaal, kes paastu ajal väldivad lihasöömist, seda suurem on kala tarbimine.
  • Võttes arvesse 2018/2019 aasta püügi ja impordi andmeid, on Ukraina seitsmest analüüsitud oblastist suurim kalatarbimine elaniku kohta Kiievis, millele järgnevad Odessa, Rivne ja Dnipropetrovsk. Madalaim kalatarbimine elaniku kohta analüüsitud piirkondade hulgas on Vinnõtsjas, Lvivis ja Harkivis.
  • Seitsmest Ukraina analüüsitud oblastist oli 2019. aastal suurim kasutatav sissetulek inimese kohta Kiievis, millele järgnesid Dnipropetrovsk ja Odessa. Keskmise kasutatava sissetulekuga elaniku kohta olid Harkiv ja Lviv, madalaimaga aga Vinnõtsja ja Rivne. Hinnasegmendi määramisel ja tootehindade kehtestamisel tuleks arvesse võtta nende piirkondade sissetulekute erinevusi.
  • Üldiselt on Rivne ja Odessa oblastites kalatarbimine ühe elaniku kohta kõige suurem, vaatamata madalamale sissetulekute tasemele. See viitab taskukohaste kalasegmentide, näiteks räimede ja kilude, heale vastuvõtule. Samal ajal on need piirkonnad atraktiivsuse tõttu ka kõige konkurentsitihedamad.

Järeldused

  • Üldiselt on kalatarbimisel Ukrainas hea kasvupotentsiaal, kuna turg pole veel täielikult välja arenenud.Majandusolukorra paranemise korral on oodata, et kalatarbimine Ukrainas taastub.
  • Sissetulekute langedes muutuvad tarbijad hinnatundlikumateks, kuid ei muuda oma nõudmisi toote kvaliteedile. Eelkõige väheneva sissetuleku korral pööravad tarbijad, kes ei soovi täielikult kala tarbimisest loobuda, oma pilgud soodsama kalate kalaliikide poole, mille hulka kuuluvad ka räimed ja kilud.
  • Räime ja kilu pakkumiste rohkus peamiselt madalamates hinnasegmentides ei aita kinnistada premium - toote mainet, mis kipub olema kõrgema hinnaga toodetel. Sellest tuleneb soovitus vaadata üle Ukraina turu tootevalik ning töötada välja uusi kõrgemasse hinnaklassi kuuluvaid tooteid ja arendada huvitavaid retsepte räime ja kilu koduseks tarbimiseks kui ka toitlustuskohtades pakkumiseks.

Soovitused

  • Selleks, et koostöö ärisektoriga oleks edukas, on soovitatav lahenada kõik tarnega seotud probleemid ja töötada välja pakendid, mis võtaksid arvesse erinevate sektorite spetsiifilisi vajadusi. Selleks, et hoida ja tõsta Eesti päritoluga toodete head mainet, on oluline räime ja kilutoodete kvaliteeti järjepidevalt kontrollida ja parandada.
  • Uute räime- ja heeringatoodete väljatöötamisel oleksid kalatööstuse tehnoloogidele kindlasti abiks Eesti spetsialistide juhised ja retseptiideed. Selleks, et vähendada kilu- ja räimetoodete tarbimise hinnatundlikkust, on oluline pakkuda poodidele rohkem premium-tooteid, mida toetavad läbimõeldud turundustegevused. Täna pole räime ja kilu segmendis ühtegi juhtivat premium-toodete pakkujat ning seda võimalust saaks ära kasutada.
  • Kuna eesmärk on tõsta räime ja kilu hinnataset ja mainet, siis on Horeca sektorile lähenedes soovitatav keskenduda siiski pigem keskmise ja kõrgema hinnatasemega toitlustusasutustele. Kindlasti tasuks Eesti kokkadel ja teistel spetsialistidel võtta osa Ukraina kokkadele suunatud üritustest ja tutvustada uusi ja põnevaid kilu- ja räimeretsepte.
  • Kõige olulisem on tõsta Ukraina tarbija huvi räime- ja kilutoodetele vastu, ning õpetada tarbijat neid kalu teistest kalaliikidest eristama. Läänemere kilu ja räime võiks tutvustada läbimõeldud loona, mida aitaksid kinnistada erinevad suunamudijad, kokandussaated, brändi suursaadikud ja paljud teised.
  • Keskmine hinnasegment on eelistatuim segment, millele Eesti tootjad peaksid keskenduma. Räimede ja kilu kuvandi parandamise eesmärgil on oluline välja töötada ka tooteid, mida oleks võimalik paigutada ka kõrgemasse hinnasegmenti.
  • Kindlasti võiks unikaalse müügipakkumisega turundada Eestit kui kvaliteetsete kilude ja räimede päritoluriiki. Koostööd peaks tegema nii maaletoojate ja hulgimüüjatega, kui ka suurimate jaemüügikettide, kokkade ja hoolikalt valitud toitlustusasutustega.

Gateway & Partners, 2020

 



Дослідження «Огляд можливостей експорту естонської кільки та салаки на український ринок» (Civitta Eesti AS, 2020)

 

Остаточний звіт дослідження «Огляд можливостей експорту естонської кільки та салаки на український ринок» завершено.

Завданням цього дослідження було:
• проаналізувати можливості експорту естонської кільки та салаки на ринок України та
• провести огляд ставлення різних цільових груп по відношенню до кільки та салаки естонського походження та щодо риби та рибних виробів взагалі.

Нижче наведені рекомендації, що опираються на проведені в рамках представленого дослідження зібрання та аналіз даних:

  • Рибний ринок України не заповнений, тому зараз сприятливий час входити з новими виробами. Отже, треба йти далі з планом проводити маркетинг кільки та салаки естонського походження.
  • Для проведення успішної маркетингової кампанії треба, з одного боку, піднімати загальну обізнаність, оскільки друзі, члени сім’ї та колеги відіграють важливу роль у формуванні вибору харчування споживачів. Також треба рекламувати рибу естонського походження в магазинах, проводити дегустації та ознайомлювати з виробами в, наприклад, інтернет-виданнях чи журналах, що надихало б споживачів спробувати, або більше використовувати рибу естонського походження на своєму столі.
  • При маркетингу кільки чи салаки треба наголошувати на наступних аспектах:
    • Якість, хороший смак риби та корисні речовини в ній, такі як фосфор, омега-олії тощо.
    • Сучасний та якісний спосіб вилову, транспортні рішення та зберігання виробів, що в свою чергу допомагає зберегти високу якість риби.
    • Відомість естонської риби крізь десятиріччя, традиційні способи приправлення чи приготування риби. Підкреслюючи традиції, можливо підняти цінність риби, в т.ч. і ціну.
  • За можливості забезпечити постійну пропозицію, оскільки це надає конкурентну перевагу перед конкурентами.
  • Фасувати кільку та салаку в упаковки по 1 кг, які чітко марковані, впізнавані та містять інформацію про кільку та салаку і про способи використання. Такі упаковки легше перепродавати в роздрібній торгівлі, або на відкритих ринках.
  • Скласти вибірку рецептів, котрі сектор HoReCa чи підприємства роздрібної торгівлі зможуть почати використовувати на своїх кухнях. При цьому, підкреслюючи історичне споживання кільки та салаки, можливо підвищити цінність виробів, а, отже, і ціну.
  • Розглянути можливість не входити в сектор HoReCa на початковому етапі і направити ресурс, котрий був на них запланований, у підприємства роздрібної торгівлі.
  • Створити логотип, під котрим будуть впізнавати рибу та рибні вироби естонського походження. Логотип є знаком якості для споживачів. Для того, щоб логотип був впізнаваний та пов’язуваний з якісною рибою естонського походження, треба на початку маркетингової кампанії виготовити рекламні відеокліпи, в котрих підкреслюється логотип.
  • Провести контактну подорож на декілька днів в Естонію до десяти найбільш вмотивованим представникам імпортерів, підприємств роздрібної торгівлі, сектору HoReCa, відкритого ринку тощо. Подібні подорожі раніше допомагала організовувати Асоціація українських імпортерів риби та морепродуктів.6 Директор Асоціації приймав в усіх них участь та знаходить, що це дуже корисно при налагодженні співпраці. Також у минулих подорожах був задіяний журналіст. Пізніше був зроблений огляд в місцевих новинах, а також на домашній сторінці Асоціації.
  • Приймати участь в місцевих рибних ярмарках, де було б можливо говорити про естонську рибу і окремо про кільку та салаку. Це підвищить обізнаність місцевих учасників ринку, і у співпраці з ними можливо буде знайти можливості, як використовувати естонську рибу в діяльності підприємств, котрі працюють на місцевому ринку.
  • Опублікувати резюме цього дослідження, як і всю іншу потрібну інформацію, або компоненти маркетингової кампанії на домашній сторінці Асоціації українських імпортерів риби та морепродуктів. А саме, Асоціація готова опублікувати резюме цього дослідження, і іншу оглядову інформацію (наприклад, ознайомлення з кількою чи салакою тощо), або компоненти маркетингової кампанії на своїй домашній сторінці. Коли інформації та статей набереться достатньо, на домашній сторінці можна створити окрему секцію, наприклад «Естонська риба». В Україні нема єдиного якісного джерела інформації про рибу та рибні вироби, тому Асоціація публікує тематичну інформацію за своєї ініціативи на своїй домашній сторінці.

Civitta Eesti AS
Tallinn 2020

 



Pинкове дослідження «Можливості збільшення експорту естонської кільки та салаки на український ринок» (Gateway & Partners, 2020)

 

Завершено ринкове дослідження «Можливості збільшення експорту естонської кільки та салаки на український ринок».

Дослідна робота дає вхідні дані для розробки стратегії, планування необхідних дій та початку рекламної кампанії, котрі допомогли б формувати репутацію балтійських кільки та салаки, як якісної сировини, та збільшити її споживання в Україні.


Gateway & Partners, 2020

 



Uuring "Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse" (Eesti Konjunktuuriinstituut, 2020)

 

Valmis uuringu "Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse" lõpparuanne.

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike suhtumine Eestis kasvatatud kalasse, et teada saada,
milline on elanikkonna teadlikkus kohalikust kasvanduskalast; milline on selle kala renomee tarbija
silmis ja millised peaksid olema sektoripoolsed tegevused, et kodumaise kasvatatud kala kuvandit
parandada ja selle kaudu ka nõudlust suurendada.



Eesti Konjunktuuriinstituut
Tallinn 2020

 



Uuring "Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid" (SakiConsult OÜ, 2020)

 

Valmis uuringu "Rannakalanduse visioonid ja tulevikustsenaariumid" lõpparuanne.

Selle uuringu peamiseks ülesandeks on rannakalanduse tulevikuväljavaadete analüüsimine kasutades stsenaariumite meetodit. Tinglikuks ajaperspektiiviks on järgnevad 10 aastat. Sisendteavet stsenaariumide koostamiseks koguti dokumentide ja andmete analüüsi abil, kuid põhiline töömaht pühendati arvukatele intervjuudele rannakalandusega seotud ettevõtjate, ekspertide ja sektori tegevuskeskkonna kujundajatega. Oleme tänulikud kõigile intervjuudes ja projekti erinevatel etappidel toimunud nõupidamistel osalenutele, eelkõige aga kõigi kalanduspiirkondade algatusrühmade tegevjuhtidele ja kaluritele, kes võimaldasid meile sissevaate oma piirkonna rannakalandusse.

Uuringu peamiseks tulemuseks on neli koostatud stsenaariumi. Ükski stsenaarium ei pruugi realiseeruda täies mahus ja eri kalanduspiirkondadegi areng võib kalduda mõnevõrra ühe või teise stsenaariumi suunda. Loodame, et stsenaariumidest ning nende analüüsi alusel tehtud järeldustest ja ettepanekustest on abi järgneva aastakümne kalanduspoliitika kujundamisel ning kalanduspiirkondade strateegiate koostamisel.



Uurimisgrupi koosseis: Jüri Sakkeus, Silja Lassur, Aado KeskpaikSakiConsult OÜ
Tallinn 2020

 



Uuring "Tehniline ülesanne võrgu- ja mõrrapaadi projekteerimisele" (BeautyShip OÜ, 2020)

 

Valmis uuringu "Tehniline ülesanne võrgu- ja mõrrapaadi projekteerimisele" lõpparuanne.

Käesolev dokument on koostatud Tartu Ülikooli Eesti mereinstituudi kalanduse teabekeskuse tellimusel ning sisaldab tehnilise ülesande kirjeldust võrgu- ja mõrrapaadi projekti koostamiseks.

Projekti käigus koostati olemasolevate paaditüüpide ja nende peamiste puuduste ning täiustamisvajaduste analüüs. Kogutud info põhjal koostati tehniline ülesanne uut tüüpi vähendatud takistusega paadikorpustele, mis võimaldaks kasvatada paadi liikumiskiirust, millel oleks hea merekindlus ja stabiilsusomadused kalapüüki silmas pidades.

Tehnilise ülesande koostamise käigus analüüsiti mudelkatsetuste vajalikkust korpuse takistuse määramiseks ja merekindluse kontrolliks. Kasutades kaasaaegseid juhtimisseadmeid ja abivahendeid (kraana/tõstepoom, kalapumbad, vintsid) pakuti välja uudsed kala käitlemise meetodid, parandamaks tööturvalisust ja -mugavust. Projekti käigus teostati esialgsed stabiilsus-, ujuvus- ja uppumatuse analüüsid. Lisaks on käsitletud materjalivalikut uut tüüpi paadikorpuste valmistamiseks. Uute paatide eluiga peaks olema intensiivse kasutamise korral vähemalt 20 aastat. Ülevaatlikult on käsitletud kaasaegseid paadi juhtimissüsteeme ja seadmeid, mis võimaldavad vähendada tööjõukulu ja saavutada kalade kiirem ning nõuetekohane käitlemine ja selle kaudu parandada kaldale toodava kala kvaliteeti.


BeautyShip OÜKuressaare 2020

 



Aquaculture in Estonian Marine Waters. Basic Data and Studies (Kalanduse teabekeskus, 2020)

 

Valmis ingliskeelne tõlge koondülevaatest "Vesiviljelus Eesti merealal: alusandmed ja uuringud".

Tõlge on leitav siit.

 


This analysis summarises the existing data and background knowledge about aquaculture (cultivation fish, mussels and macroalgae) in the Estonian marine waters. In addition, an overview of current research directions in aquaculture is presented. The paper also provides a synopsis on initial procedures that need to be followed in order to start new marine and freshwater fish and algal and mussel farms. This overview is expected to facilitate the first steps for those entering the sector and provide necessary guidance for individuals and companies interested in starting aquaculture business. The plausible future of aquaculture is also briefly discussed, in particular in the context of the forthcoming Agriculture and Fisheries Development Plan up to 2030.

 

University of Tartu, Estonian Marine Institute
Tartu 2020

Jonne Kotta, Georg Martin, Redik Eschbaum, Robert Aps, Liisi Lees, Risto Kalda

 



Uuring "Fulvohapetel põhineva söödalisandi mõju bakteriaalhaigusega nakatunud vikerforellide suremusele" (Simuna Ivax OÜ, ABT Innova, Bioful, 2020)

 

Valmis uuringu "Fulvohapetel põhineva söödalisandi mõju bakteriaalhaigusega nakatunud vikerforellide suremusele" lõpparuanne.

Eestikeelne tõlge on leitav siit.

Uuringu eesmärgiks oli tuvastada uudse fulvohapetel põhineva söödalisandi mõju bakteriaalhaigusega (Aeromonas salmonicida) nakatatud vikerforellide suremusele.

Uuringu tulemusena statistiliselt olulist erinevust ei leitud söödalisandi mõju kohta nakatumata ja nakatatud kalade vahel.

 


Simuna Ivax OÜ, ABT Innova, Bioful

2020

 



Uuring "Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele" (Eesti Maaülikool, 2021)

 

Valmis uuringu "Kormoranide toitumise mõju Võrtsjärve kalavarudele" lõpparuanne.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli selgitada Võrtsjärve kormoraniasurkonna (Phalacrocorax carbo sinensis Staunton, 1796) toitumist – millistest kalaliikidest kormoranid toituvad, millised on nende põhilised toitumisalad, milline on tarbitava kala kogus. Täpsemad andmed võimaldavad vajadusel korraldada kormoranide ohjamist. Kormoranide mõju üle Eesti kalavarudele on palju vaieldud. Erinevad huvigrupid kipuvad sageli jääma selles küsimuses eri arvamusele. Paraku napib aga paljudel juhtudel täpseid andmeid, kui suurt ja millist mõju kormoranid kalastikule ikkagi avaldavad. Eesti rannikumeres on kormoranide toitumist ka tänuväärselt uuritud. Võrtsjärvel, mis on üks Eesti kalamajanduslikult tähtsamaid siseveekogusid, vastavaid uuringuid aga paraku napib. 1990ndate keskpaigast alates on kormoranid pesitsenud Võrtsjärves Tondisaarel. Milline on nende konkreetne mõju, pole siiani täpsemalt uuritud. Seepärast keskenduski käesolev projekt Võrtsjärve kormoranipopulatsiooni toitumist puudutavate detailide väljaselgitamisele. Uuring oli vajalik ka sellepärast, et suhteliselt tõenäoline on uute sisemaa kolooniate teke. Kogutud andmed võiksid aidata paremini mõista ja üldistada kormoranide võimalikku mõju Eesti sisevete kalavarudele.

Kokkuvõte ja järeldused

Võrtsjärve kormorani asurkonna suuruseks oli aastatel 2019-2020 keskmiselt 470 lindu ja kormoranid viibisid järvel umbkaudu 7 kuud. Pesitsusedukus oli väga madal, enamik pesitsemistest ebaõnnestus ilmselt lindude häirimise tõttu. Põhiliselt toitusid kormoranid latikast (47% söödud kalade üldarvust) ja kohast (19%). Söödud latikate keskmine pikkus (L) oli 16 cm, kohadel aga 21 cm. Ilmselt eelistatakse väiksemaid latikaid just madalama kehakõrguse tõttu. Kõikide söödud kalade keskmine pikkus oli 17 cm. Keskmiselt sõid kormoranid ööpäevas 4,7 kala kogukaaluga 465 g. Aastas tarvitas kormoranide asurkond Võrtsjärves 46 t kala. Kui võrrelda Võrtsjärve kalade kogubiomassi ja kormoranide aastast väljapüüki ilmneb, et kormoranid tarbivad kalavarudest aastas <1%. Kui vaadata kormoranide poolt enimsöödavaid kalaliike, siis latikavarudest söövad kormoranid 0,6% ja kohavarudest 1,6% aastas. Üldiselt võib öelda, et kormoranide ärasööm mõjutab Võrtsjärve kalamajandust vähe.

Antud hetkel on kormoranide arvukus Võrtsjärve puhul optimaalne ja vajadust ohjamiseks pole. Kindlasti tuleb aga Võrtsjärve kormoranide asurkonnal hoolsasti silma peal
hoida. Juhul kui kormoranide koloonia tulevikus märgatavalt suureneb ja peaks tekkima vajadus linde ohjata, piisab nende arvukuse vähendamiseks koloonia sagedasest häirimisest.


Priit Zingel, Arvo Tuvikene ja Tõnu FeldmannEesti MaaülikoolTartu 2021

 



Uuring 'Tööjõukulu vähendava ja tööohutust tõstva põhjanooda veomehhanismi projektdokumentatsiooni koostamine Robusta-tüüpi paadile' (MEC Insenerilahendused OÜ, 2021)

 

Valmis uuringu "Tööjõukulu vähendava ja tööohutust tõstva põhjanooda veomehhanismi projektdokumentatsiooni koostamine Robusta-tüüpi paadile" lõppraport ja projektdokumentatsioon.

Peamised tulemused ja järeldused

Veomehhanismi prototüübi katsetamisel kontrollisime, et üks vints on võimeline tõmbama vähemalt 400kg (kaks vintsi kokku 800kg), mis oli maksimaalne vajalik tõmbejõud mida mõõdeti esialgsetel katsetustel. Üldiselt liialt suurt tõmbejõudu ei ole hea rakendada, sest see ei ole hea laeva korpusele. Katsetuste käigus jõudsime järeldusele, et väljapakutud vintsi prototüüp toimib nii nagu ette nähtud. Kuside laotus kastidesse toimib üldiselt plaanipäraselt ja laoturmehhanismi käik on piisav. Katsetamise käigus selgus, et lisaks olemasolevale prototüübile on võimalik ka pööratud variandiga lahendus, kus mõlemad vintsid on integreeritud ühele raamile. Selline lahendu ei ole küll nii modulaarne, aga samas oleks kogu laoturmehhanism veidi kompaktsem ja vabaneksime seeläbi ühest hüdromootorist, kahest trapetskeermelatist ja laagripukkidest. Selleks otstarbeks koostasime ühe täiendava komplekti jooniseid. Seega iga kalur saab otsustada milline variant on temale sobilikum ja vastavalt sellele planeerida, millise ta oma laevale paneb.


Projekteerija: MEC Insenerilahendused OÜ

 



Uuring "Fulvohappel põhineva söödamaterjali toime välja selgitamine vikerforelli kasvatamisel" (Aller Aqua Research, 2021)

 

Valmis uuringu "Fulvohappel põhineva söödamaterjali toime välja selgitamine vikerforelli kasvatamisel" lõpparuanne.

Eestikeelne kokkuvõte on leitav siit.

 

Uuringu eesmärgiks oli tuvastada uudse söödalisandi toime vikerforelli kasvule ja liha kvaliteedile erinevate näitajate osas.

Statistiliselt oluline erinevus testgrupi ja kontrollgrupi kalade vahel tuvastati kala filee proteiini sisalduse puhul. Trend paremate näitajate suunas oli olemas ka sööda konversiooni määra, filee saagise, konditsiooni faktoriu, vähenenud maksa suuruse ja filee rasvasisalduse osas.

 


Aller Aqua Research GmbH

2021

 



Uuring 'Kala jääkvee puhastamistehnoloogia leidmine" (Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, 2021)

 

Valmis uuringu "Kala jääkvee puhastamistehnoloogia leidmine" lõpparuanne ja lisad 1 kuni 4.

Töö eesmärgiks on katsetada jääkvee filtratsioonisüsteemiga kontsentreerimise ja puhastamise võimalusi, et kontsentreeritud materjal oleks kalajahu tootmises toorainena kasutatav ning filtreeritud vedelik oleks sobiv reovee jaamas kasutatav.

Filtratsioonisüsteeme müüvate ettevõtted ei ole sääraseid süsteeme varasemalt paigaldanud seetõttu tuleb tehnoloogiaarendus ise läbi viia.

Projekti kokkuvõte

Toorkala töötlemisel tekib suures koguses erinevat tehnoloogilist vett, mis sisaldab materjale, mida saaks kalajahu tootmise juures ära kasutada. Selleks tuleb antud materjalid kontsentreerida, uurimustöös katsetati Fishoil kalatööstuse toorainete filtreerimist kuivaine kontsentreerimise eesmärgil. Kasutati mikro-, nano- ja pöördosmoos filtratsioone ning määrati antud filtrite töötamisparameetrite sisendid soetamaks tööstuslikku süsteemi. Kontsentreerimiseks kõige sobivam konfiguratsioon on pöördosmoosfiltrite kasutamine. Kui kontsentreerimisaste on nanofiltratsiooni süsteemidega võrreldav on välja filtreeritav vesi piisavalt puhas taaskasutamiseks tööstuslikes protsessides, vett utiliseerides ei ole ka puhastusseadmetele koormus suur. Filtreerimissüsteemid võimaldavad kuivaine sisaldust tõsta ca 2x. Filtratsioonisüsteemide maksumus toodud Fishoil tehase näite puhul jääb suurusjärku 700k EUR.


Autorid: Martti Tamm MSc (martti@tftak.eu), Marie Kriisa PhD (marie@tftak.eu)

Toidu ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Tallinn 2021

 



Uuring 'Euroopa angerja (Anguilla anguilla) katadroomse rände edukuse uuring Peipsi vesikonnas' (Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ, 2021)

 

Valmis uuringu "Euroopa angerja (Anguilla anguilla) katadroomse rände edukuse uuring Peipsi vesikonnas" lõpparuanne.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli võimalikult täpselt ära määrata Võrtsjärvest välja rändava angerja migratsiooni marsruut ning ajaline dünaamika ning hinnata nii kutselise kui ka harrastuspüügi poolt põhjustatud kalastussuremust rändel Emajõest Läänemereni. Projekti tellija oli Kalanduse Teabekeskus ning projekti rahastati Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist.

Kokkuvõte

Käesolev uuring pakub ohtralt uusi teadmisi Võrtsjärvest pärinevate hõbestunud angerjate rännetest Emajões, Peipsi järves ja Narva jões. Rändemuster sellel vähemalt 240 km pikkusel teekonnal osutus väga keerukaks, see sisaldas mere suunas toimuvaid kiireid liikumisi, aga ka pikemaid ning lühemaid peatusi ning liikumisi vastassuunas.

Ootuspäraselt ilmnes osal kaladest ränne, mille käigus liiguti suunatult mere poole – mööda Emajõge allavoolu, läbi Peipsi järve ning mööda Narva jõge Läänemerre. Kaladel oli võimekus sooritada see ränne kolme nädala jooksul. Siiski oli niisuguste kalade osakaal uuringus üllatavalt väike – alla kümnendiku. Osa praeguseks Narva jõkke rännanud kaladest jäi märkimisväärseks ajaks, ligikaudu üheks aastaks Peipsi järve peatuma. Osa Peipsi järve rännanud kaladest on ka 1,5 aastat pärast Peipsi järves, mõned selle Emajõe suudme lähedases piirkonnas. Eriti ootamatu oli suhteliselt suure hulga Peipsi järve rännanud kalade naasmine Emajõkke ning ulatuslike ülesvoolu rännete sooritamine – ränded ulatusid isegi tagasi Võrtsjärveni.

Rände käigus osa kaladest hukkub. Teada on faktid ligikaudu 2 % märgistatud kalade püügist Emajõel, 6 % püügist Peipsi järvel ja 2 % hukkumisest (10 % sinnani rännanutest) Narva Hüdroelektrijaama läbimisel.

Kuidas niisugust rändemustrit ja suremust Võrtsjärvest pärineva angerja reproduktiivse panuse kujunemise kontekstis hinnata, sõltub mitmetest asjaoludest. Suremus Narva hüdroelektrijaamas on lubamatult suur, selle vähendamiseks peab edaspidi meetmeid rakendama. Peatumine Peipsi järves võib, vaatamata mõõdukale suremusele, Võrtsjärvest välja rändava kudekoondise reproduktiivset edukust suurendada. Kui Peipsi järves peatuvate isendite kasvukiirus on soodsate tingimuste tõttu suur, võib kudekoondise biomass ja summaarne viljakus kokkuvõttes suureneda ning sigimisedukus tõusta. Peipsi järves ja Emajões peatuvate kalade kasvuparameetrite kohta puuduvad praegu pädevad andmed, käesoleva projekti läbiviijad on projekti ESTRUSEEL raames vastavaid andmeid viimase kahe aasta jooksul kogunud ning nende analüüs viiakse läbi 2021. aasta sügisel.

Käesoleva aruande koostamise ja esitamise ajaks on oluline osa märgistatud kaladest merre laskumata ja nende märgised funktsioneerivad eelduste kohaselt veel ligikaudu pool aastat. Projekti läbiviijad jätkavad nende kalade jälgimist ja laekuvate andmete analüüsimist.


Aruande koostasid:
Meelis Tambets meelis.tambets@gmail.com
Einar Kärgenberg einar.kargenberg@gmail.com
Priit Bernotas pbernotas@emu.ee

Projekti täitmisel osalesid:Mart ThalfeldtMeelis Sepp
Ain Järvalt 

Eesti Maaülikool, Eesti Loodushoiu Keskus MTÜ

Tartu 2021

 



Uuring "Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres" (Tartu Ülikool, 2021)

 

Valmis uuringu "Töönduslikust kalapüügist ja kalakasvatusest tulenevad toitainete vood Läänemeres" lõpparuanne.

Uuringu eesmärgiks oli hinnata tööndusliku kalapüügi abil Läänemere keskkonnast eemaldatud toitainete hulka ning määratleda sellest kalast toodetud kalasööda kasutamise mõju piirkondlikule toitainete koormusele.

Soovitused ja järeldused:

  • Olemasolev HELCOMi toitainete arvutamise metoodiline lähenemine piirab ringmajanduse arengut Läänemere vesiviljeluses. Selleks, et ringmajanduse arenguid toetada, on hädavajalik lisada HELCOM'i toitainete bilansi arvutustesse kalapüügi kaudu merekeskkonnast eemaldavad toitainete hulgad. Kalapüüki arvestava indikaatori olemasolul on võimalik eelistada selliseid vesiviljelusalgatusi, mis kasutavad piirkondlikust kalast valmistatud söötasid ning selle kaudu oluliselt vähendavad kalakasvatuste negatiivset keskkonnamõju.
  • Juba täna eemaldab kalapüük merekeskkonnast märkimisväärseid toitainete koguseid. Kutseline kilupüük (ICES alampiirkonnad 27-32) kalalaeva kalapüügiloa alusel eemaldas 2020. aastal Läänemerest 583,425 tonni lämmastikku ja 104,530 tonni fosforit. Eesti kalurite räimepüük (ICES alampiirkonnad 27-32) eemaldas samal ajavahemikul Läänemerest kokku 686,590 tonni lämmastikku ja 123,010 tonni fosforit.
  • Väga suur hulk kalakasvatuse söödas sisalduvast toitainetest ei jõua merekeskkonda. Juhul kui kalasöödas ei kasutata piirkondlikku kala ja arvestame kasvatatud kalade väljavõtmisega eemaldatud toitainete kogust, vabaneb iga toodetud kalatonni kohta Läänemerre hinnanguliselt 10,5 kg lämmastikku ja 0.04 kg fosforit. Ülejäänud toitained eemaldatakse jooksvalt ringlusest rannikumeres massiliselt leviva söödava rannakarbi poolt. Lubades merekeskkonnas näiteks 10000 tonni kala kasvatamist vabaneb merekeskkonda kokku 105 tonni lämmastikku ja 0.4 tonni fosforit, mis on 18% Eesti kilu- ja räimepüügiga eemaldatavast lämmastikukogusest ja 0.4% kilu- ja räimepüügiga eemaldatavast fosforikogusest.
  • Kalakasvatusest vabanevat lämmastikukoormust on võimalik efektiivselt leevendada karbikasvatuste abil. Eelmisel aastal alanud vesiviljeluse innovatsioonitoetuse "Karbikasvatuse lahenduse loomine kogu väärtusahela ulatuses" toel hinnati karbikasvatuse otsest mõju veesamba toitainete bilansile (Tartu Ülikool, 2021a). Uuringu käigus näidati, et karpide positiivne keskkondlik mõju on oluliselt suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Seega võib karbikasvatusi käsitleda kui biogeenseid filtriteid, mille positiivne keskkonnamõju avaldub ka siis, kui karpe kasvatusest ei eemaldata. Tagalahes tehtud mõõtmistulemused näitasid, et pelgalt 100m pikkune karbifarm (traalvõrk) suudab filtreerimise kaudu veesambast aasta jooksul püsivalt eemaldada kokku 2,4 tonni lämmastikku ja 0,1 tonni fosforit. Juhul kui toimub ka saagi koristamine (karpide korje), eemaldatakse aasta jooksul merekeskkonnast kokku 2,9 tonni lämmastikku ja 0,2 tonni fosforit. Seega sellise 100 m karbikasvatusliini abil on võimalik 100% ulatuses kompenseerida 274 tonni (lämmastiku osas) või 4203 tonni (fosfori osas) kala kasvatamist. Juhul, kui merre paigaldatud karbiliin koosneb mitmest paralleelsest traalvõrgust, on võimalik karbikasvatuse keskkondlikku mõju veel nii mitu korda suurendada, kui mitu liini merre paigaldatakse.
  • Kohaliku kala kasutamisel söödana puhastab aga kalakasvatus merekeskkonda fosforist so. iga tonni kala tootmisel eemaldatakse merekeskkonnast 0,2 kg fosforit. Iga tonni kala tootmisel pääseb merekeskkonda toitainete ringlusesse 4,3 kg lämmastikku (lämmastiku fraktsioon, mis vabaneb veesambasse ning on otseselt kasutatav pelaagilises primaarproduktsioonis). Juhul, kui selle stsenaariumi puhul paigaldatakse merre lisaks 100 m pikkune karbikasvatusliin, on võimalik 100% ulatuses kompenseerida 668 tonni (lämmastiku osas) kala kasvatamist. Fosfori osas emissiooni ei esine.
  • Räime ja kilu liikuvus meres on väga suur ja pole mõistlik toitainete bilansi arvutamise seisukohast kasutada väiksemaid ruumiühikuid kui ICES'i poolt defineeritud varuühikud. Seega, kui räim või kilu on püütud ava-Läänemerest ja seda kala kasutatakse avamere kalakasvatustes (Eesti perspektiivsemad kalakasvatuspiirkonnad paiknevad ava-Läänemeres), on tegemist kohalikul toorainel põhineva kalasöödaga.
  • Lisaks eelpooltoodud arvutustele võimaldab õigesti valitud farmi suurus, asukoht ja hooldus veelgi enam vähendada sumbakasvatuse negatiivset keskkonnamõju. Mõistlike kalakasvatuse mahtude määratlemise peab lähtuma piirkonna keskkonnaseisundist, hoovuste intensiivsusest ja vee viibeajast piirkonnas. Sumbakasvatuste planeerimine tuleb teha selliselt, et see tegevus ei halvendaks veekogude seisundit. Tingituna ava-Läänemere suurest veevahetusest ei ole isegi väga intensiivse kalakasvatuse korral oodata mõõdetava negatiivse keskkonnamõju avaldumine ava-Läänemere veekogumitele. Seetõttu tuleks sumbakasvatuse praktilise mõjuindikaatorina kasutada kalafarmi alla ladestunud rohke orgaanilise ainega rikastatud ala pindala, sellel alal määratletud ladestunud orgaanilise aine mahtu ja merepõhja hapnikuga varustatust.

Koostajad: Jonne Kotta, Robert Aps, Helen Orav -Kotta
 

Tartu Ülikool

Tallinn 2021

 



Uuring "Söödava rohevetika Ulva intestinalis kasvatamistehnoloogia väljatöötamine Läänemere keskkonna tingimuste jaoks" (Tartu Ülikool, 2021)

 

Valmis uuringu "Söödava rohevetika Ulva intestinalis kasvatamistehnoloogia väljatöötamine Läänemere keskkonna tingimuste jaoks" lõpparuanne.

Käesoleva uuringu eesmärk oli hinnata Ulva intestinalis'e kasvupotentsiaali Eesti rannikumeres kasutades olemasolevaid kasvatustehnoloogiaid, neid vajadusel Eesti oludele kohandades.

Kokkuvõte uuringu peamistest tulemustest

Ulva intestinalis'e kasvatamiseks köitel on vaja vetikal indutseerida sporogeneesi ning tagada U. intestinalis'e noorjärkude kinnitumine inkubatsiooniköitele.
U. intestinalis'e sporogeneesi soodustab mõõdukas vee toitelisus.
• Parim temperatuurivahemik zoospooride tekkeks on 22−24 °C.
• Eesti rannikumerd asustava U. intestinalis'e kinnitumine tehissubstraatidele praktiliselt ebaõnnestus, vaatamata suurele arvule läbiviidud eksperimentidele ning nendes eksperimentides olnud mitmekesistele keskkonnatingimustele.
• Tingituna Eesti rannikumerd asustava U. intestinalis'e geneetilisest eripärast, ei ole ilma põhjalikuma aretustööta võimalik seda vetikat kasvatada vetikafarmides, mis kasutavad veesambas rippuvaid köisi.
U. intestinalis'e kasvatamine meresumpades on hetkel perspektiivseim viis merevetikate kasvatamiseks Eesti rannikumeres. Vajalikud on aga lisauuringud, mis määratlevad selliste sumpade tehnilised lahendused ning optimaalseima vetika koguse sumpades. Lisaks on vaja uurida, millised keskkonnatingimused toetavad kõige paremini vetikate kasvu sellistes sumpades.

 


Jonne Kotta, Georg Martin, Helen Orav-Kotta

Tartu Ülikool

Tallinn 2021

 



Uuring 'Kalajahust lemmiklooma treeningmaiuse tootmistehnoloogia väljatöötamine' (TFTAK, 2021)

 

Valmis uuringu "Kalajahust lemmiklooma treeningmaiuse tootmistehnoloogia väljatöötamine" lõpparuanne.

Kokkuvõte ekstruuderikatsetustest

Katsete põhjal võib järeldada, et kalajahu valgud iseseisvalt ei ole funktsionaalsed ega moodusta ekstrudeerimisel struktuure. Seega võiks lemmiklooma-maiuse segu koosneda kuni 50% ulatuses kalajahust ning ülejäänud komponendid peaksid olema funktsionaalsed - kas taimsed valgud või tärklis, sõltuvalt soovitud lõpp-produktist. Kalajahu mängib sel juhul täitaine rolli.

Esitatud on paisunud krõbuskite ja valgu baasil valminud ekstrudaatide retseptid. Valgu baasil koostatud retseptis on soovituslik kasutada vee asemel glütseriini.


Martti TammLoreida TimbergAgo PärtelAleksei KaledaKarel TalvistuKärt Leppik TKTAK 2021

 



Uuring "Tööndusliku kalapüügi mõju ohustatud kalaliikide populatsioonidele Peipsi järves seoses MSC sertifikaatide taotlemisega" (Tartu Ülikool, 2021)

 

Valmis uuringu "Tööndusliku kalapüügi mõju ohustatud kalaliikide populatsioonidele Peipsi järves seoses MSC sertifikaatide taotlemistega" lõpparuanne.

Kokkuvõte

MSC (Marine Stewardship Council) reeglite järgi peaks kalapüügil järgima ohustatud, ohualdiste või kaitsealuste liikide riiklikke ja rahvusvahelisi kaitsenõudeid ning püügiviisil ei tohiks olla neile liikidele vastuvõetamatut mõju. Eestis kaitse all olevad tõugjas ja säga kuuluvad liikide hulka, kes tuleb pärast tabamist veekogusse tagasi lasta ning keda kogusaagis üles ei märgita. Mõju hindamiseks ohustatud või kaitsealustele liikidele Peipsis ja Lämmijärves viidi läbi testpüügid kutselises püügis enamkasutatavate aktiivsete ja passiivsete püünistega ning arvutati tõugja ja säga kaaluline osakaal saagis.

Kaitsealuste tõugja ja säga isendeid põhjanoodasaakides testperioodil ei esinenud. Nii säga kui tõugjat esines aeg-ajalt passiivsetes püünistes, määr sõltus püügikohast, aastaajast ja sellest tulenevalt veetemperatuurist. Enim sattus kaitsealuseid liike püünistesse suveperioodil.

Kaitsealuste liikide osakaal Peipsi järve saakides on meie tulemuste põhjal madal. Nakkevõrkude saagis Peipsi järve avaosas testperioodil säga ei esinenud, tõugja osakaal oli 00,35 % kogusaagist ühel kontrollimisel. Peipsi järve Nina-Meerapalu piirkonna mõrdades oli testperioodil tõugja osakaal 02,7 % ning sägal 00,8 %. Lämmijärve mõrrajadades oli testperioodil tõugja osakaal 02,2 % ning sägal 01,8 %. Uuringu tulemused langevad kokku teadaolevate andmetega nende liikide levikust Peipsis ja Lämmijärves.

Kaitsealuste liikide kaaspüügi vähendamiseks, võttes arvesse, et tõugja ja säga osakaal saakides oli suurim suveperioodil, ei tohiks sügisene aktiivne püügihooaeg langeda sooja veetemperatuuri perioodile ning sügispüügiga tuleks alustada võimalikult hilja. Samuti tuleks sooja vee perioodil kaitsealuste liikide kaaspüügi ellujäämuse suurendamiseks vajadusel lubatud püügivahendite ja püügipiirkondade valikut suunata või selle ebaõnnestumisel püügitegevust piirata.

Kalapüügi mõju täpsemaks kindlaks määramiseks on vajalik hinnata ning regulaarselt seirata tõugja ja säga asurkonna arvukust ja olukorda Peipsi eri osades ja Lämmijärves, võimalusel kasutades mitte-letaalset metoodikat ning vastavalt määrata kaitsealuste liikide ohutu kaaspüügitase ja püügipiirangud.


Elor SeppAnu Albert Tartu Ülikool 2021

 



Uuring "Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel" (Tartu Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Tööndusliku kalapüügi ja kalakasvatusega seotud toitainete voogude modelleerimine Läänemeres ning saadud mudeli valideerimine Tagalahe kalakasvatuse näitel" lõpparuanne.

NB! Tegemist on uuringu aruande 21.03.2022 täiendatud versiooniga.

Hindamaks, kuidas töönduslik kalapüük, püütud kaladest sööda valmistamine ja sellise sööda kasutamine kalakasvatustes mõjutab mere toitainete koormust, on vajalik kaardistada toitainete vood selle ahela kõikides etappides. Käesoleva uuringu eesmärgiks ongi hinnata tööndusliku kalapüügi abil Läänemere keskkonnast eemaldatud toitainete hulka ning määratleda sellest kalast toodetud kalasööda kasutamise mõju piirkondlikule toitainete koormusele.

Soovitused ja järeldused

• Käesolev uuring on tehtud Läänemere regiooni hetkel kõige keskkonnasõbralikuma
kalasööda näitajaid kasutades ning tegelikkuses seda sööta ainult Läänemere kilust ja
räimest veel ei valmistata. Juhul kui kalakasvanduses kasutatakse teistsugust sööta või isegi
sama sööda teist partiid, tuleb emissiooniarvutusi sööda tegeliku toitainete sisalduse põhjal
korrigeerida.
• Läänemere vesiviljeluse jätkusuutliku arengu toetamiseks on hädavajalik lisada
HELCOM'i toitainete bilansi arvutustesse kalapüügi kaudu merekeskkonnast eemaldavad
toitainete hulgad. Kalapüüki arvestava indikaatori olemasolul tuleb eelistada vaid selliseid
vesiviljelusalgatusi, mis kasutavad piirkondlikust kalast valmistatud söötasid ning selle
kaudu oluliselt vähendavad kalakasvatuste negatiivset keskkonnamõju. Seda tuleb aga teha
selliselt, et oleks tagatud kalavarude jätkusuutlik ekspluateerimine.
• Juba täna eemaldatakse kalapüügi kaudu merekeskkonnast märkimisväärseid toitainete
koguseid. Kutseline kilupüük (ICES alampiirkonnad 27-32) kalalaeva kalapüügiloa alusel
eemaldas 2020. aastal Läänemerest 583,425 tonni lämmastikku ja 104,530 tonni fosforit.
Eesti kalurite räimepüük (ICES alampiirkonnad 27-32) eemaldas samal ajavahemikul
Läänemerest kokku 686,590 tonni lämmastikku ja 123,010 tonni fosforit. Paldiski
kalakomponentide tehases kasutatakse toorainena 50% Eestis püütavast räime ja kilu
püügimahust, kuid see eksporditakse Eestist välja. Samas oleks perspektiivne kasutada
tehase poolt toodetud kalajahu ja -õli kalasöötade valmistamisel, kuna selle abil saab
bilansiarvutuslikult vähendada kalakasvatuse lämmastiku ja fosfori emissiooni vastavalt
22,9 % ja 39 %.
• Käesoleva uurimuse kontekstis on oluline rõhutada, et nii räime kui ka kilu liikuvus meres
on väga suur ja pole õigustatud toitainete bilansi arvutamise seisukohast kasutada
väiksemaid ruumiühikuid kui ICES'i poolt defineeritud varuühikud. Seega kui räim on
püütud Läänemere keskosa alampiirkondadest 25-29 ja 32 ning seda kala kasutatakse
söödana samades alampiirkondades paiknevates kalakasvatustes (Eesti perspektiivsemad
kalakasvatuspiirkonnad asuvad ava-Läänemeres), on tegemist kohalikul toorainel
põhineva söödaga. Läänemerest püütud kilu on sõltumata püügipiirkonnast käsitletav kui
kohalikul toorainel põhinev sööt, kuna tegemist on ühe populatsiooniga.
• Loodussõbralike kalasöötade kasutamisel on võimalik oluliselt kalakasvatuse
keskkonnamõju vähendada. Nii on näiteks Blue Impact 9024 söödas sisaldavast fosforist
vaid 4 % bioloogiliselt omastatav so. teistele mereorganismidele kättesaadav. Ülejäänud
osa fosforist esineb hüdroksüapatiidi kujul, tegemist on bioloogiliselt mitteomastatava
fraktsiooniga, mis settib merepõhja ning väljub toitainete ringlusest.
• Keskkonnahoiu seisukohast on hädavajalik kompenseerida just veesambasse jõudnud
lahustunud lämmastiku ja fosfori keskkonnamõju. Meresetetesse ladestunud toitained
kujutavad oluliselt väiksemat keskkonnariski ümbritsevale keskkonnale, kuna Eesti
rannikumere koosluste isepuhastumisvõime potentsiaal on väga suur.
• Kalakasvatustel on väga raske piirata vees lahustuva lämmastiku emissiooni
merekeskkonda, seda isegi juhul, kui kasutatakse kohalikust toormest valmistatud
kalasööta. Siin on karbikasvatustel väga suur roll, et merekeskkonda vabanenud
lämmastikku 100% eemaldada. Karpide positiivne keskkondlik mõju on aga oluliselt
suurem, kui pelgalt karpidesse ladestatud toitainete hulk. Mujal Läänemeres juba
käsitletaksegi karbikasvatusi kui biogeenseid filtreid, mis parandavad keskkonda ka siis,
kui karpe kasvatusest ei eemaldata. Sellest tulenevalt on põhjendatud kasutada karpide
filtreerimise määra karbikasvatuse kompenseeriva mõju arvutamisel.
• Rakendades karbikasvatust kompensatsioonimeetmena ning kasutades kohaliku kala
söödas toimub bilansiarvutuslikult merekeskkonna puhastamine fosforist, kuna karpide ja
kaladega eemaldatakse merekeskkonnast rohkem toitaineid, kui neid sinna söödaga
lisatakse.
• On oluline rõhutada, et sumbakasvatuse negatiivset keskkonnamõju aitab oluliselt
vähendada õigesti valitud kalafarmi suurus, asukoht ja hooldus. Mõistlike kalakasvatuse
mahtude määratlemise peab lähtuma piirkonna keskkonnaseisundist, hoovuste
intensiivsusest ja vee viibeajast piirkonnas. Sumbakasvatuste planeerimine tuleb teha
selliselt, et see tegevus ei halvendaks veekogude seisundit. Kuna avamere veekogumid
(Hiiu madala rannikuvesi, Soela väina rannikuvesi ja Kihelkonna lahe rannikuvesi) on väga
suured ning veevahetus teiste ava-Läänemere osadega on tohutu, siis isegi väga intensiivse
kalakasvatuse korral ei ole oodata, et selline tegevus avaldaks mõõdetavat negatiivset
keskkonnamõju ava-Läänemere veekogumitele. Seetõttu tuleks sumbakasvatuse praktilise
mõjuindikaatorina kasutada hoopis kalafarmi alla ladestunud rohke orgaanilise ainega
rikastatud ala pindala ja sellel alal määratletud ladestunud orgaanilise aine mahtu. Lisaks
tuleks kaardistada põhjakoosluste iseloomu ja hapnikuga varustatust. Merepõhja filmimine
farmi ümbritseval merealal võimaldab näha sulfaate redutseerivate bakterite olemasolu,
mis omakorda näitab muule elustikule ebasoodsate (hapnikuvaeste) tingimuste olemasolu.
Sellise hapnikuvaese mereala pindala koos sumba alla ladestunud orgaanikarikka sette
mahuga näitab kalakasvatuse keskkonnamõju tegelikku määra

 


Jonne Kotta, Brecht Stechele, Ants Kaasik, Robert Aps, Helen Orav-Kotta

Tartu Ülikool

Tallinn 2021

 



Uuring "Uue võrgu- ja mõrrapüügiks mõeldud paadikorpuste projekti väljatöötamine" (MEC Insenerilahendused OÜ, 2022)

 

Valmis uuringu"Uue võrgu- ja mõrrapüügiks mõeldud paadikorpuste projekti väljatöötamine" lõpparuanne.

Paadiprojekt on koostatud mõrra- ja võrgupüügi tüüpi paadi ehitamiseks ning projekti järgi valmistatud paat on planeeritud kutselistele kaluritele Peipsi järvel ja Eesti rannikumerel. Paadiprojekti loomisel on juhindutud VTT soovitustest, mis on kirja pandud dokumendis „Guidelines for Commercial Craft 2016.“ Samuti on projekti koostamisel arvesse võetud merenduse hea tava. Paat on projekteeritud vastama töölaevadele esitatud nõuetele ning projektijärgselt vastab paat kategooria C nõuetele. Paadi ujuvuse ja püstuvuse planeerimisel on arvestatud, et ühe vigastatud sektsiooniga jääb paat ujuma ning on nõuete kohaselt püstuv. Inglise keeles „One Compartment Damage Stability“ võimekusega.

Projektijärgselt on paadiga võimalik opereerida aastaringselt jäävabas vees.

Paat on varustatud opereerimiseks käiturseadmetega ja on sõltumatu. Paadi meeskonnaks on arvestatud kuni 4 inimest, kellel on kõigile ette nähtud istekoht roolimajas. Paati juhib peamiselt 1 inimene selleks ette nähtud juhtimiskonsoolilt.

Kogu dokumentatsioon ja joonised allalaadimiseks (777MB).


R. Linnas, M. Mäesalu

MEC Insenerilahendused OÜ 2022

 



Uuring "Proliferatiivse ehk vohandilise neeruhaiguse (PKD) esinemine ja mõju Eesti kalakasvanduste lõhilastele" (Eesti Maaülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Proliferatiivse ehk vohandilise neeruhaiguse (PKD) esinemine ja mõju Eesti kalakasvanduste lõhilastele" lõpparuanne.

Käesoleva projekti eesmärgiks oli kahel järjestikusel aastal uurida T. bryosalmonae poolt tekitatud haigustunnuseid ja nende seoseid veetemperatuuriga kokku neljas kalakasvanduses ning nendega piirnevatel looduslikel vooluveekogudel. Selleks teostati katsepüügid vooluveekogude ülem- ja alamjooksudel lähtuvalt kasvanduse asukohast, samuti võeti proovid kasvanduses olevatelt noorkaladelt.

Kokkuvõte ja soovitused

Kui seni oli Eestis uuritud ainult lõhilaste vohandilist ehk proliferatiivset neeruhaigust põhjustava parasiidi T. bryosalmonae levikut ja tabandumust kalakasvandustes ja nendega seotud vooluveekogudel, saadi käesoleva projekti raames esmakordselt informatsiooni T. bryosalmonae poolt põhjustatud haigustunnuste väljakujunemises kalakasvandustes ja nendega seotud vooluveekogudel. Peamiseks lõhilaseks uuritud jõgedes oli jõeforell ning käesolevas uuringus avastati, et kõigis jõgedes oli looduslikult esinevad isendid tabandunud T. bryosalmonae’ga (esinemissagedus 92– 100 %). Lisaks tuvastati parasiidi esinemine mitmes kalakasvanduses, kus ilmnesid ka parasiidi poolt tekitatud haigustunnuste ilmingud (neerude vohandilisus ja madalam vere punaliblede tase). Võib eeldada, et temperatuuride tõus põhjustab T. bryosalmonae leviku laienemist ja suuremat esinemissagedust, mistõttu ka vohandilise neeruhaiguse sümptomite ägenemist ning võib seeläbi ka kalakasvanduste kalu enam ohustada. Kui siiani tuvastati ainult üks T. bryosalmonae tabandumise juhtum kalakasvanduses, siis käesolev uuring näitas, et 2020. ja 2021. aasta soojemate suvedega suurenes antud parasiidi esinemissagedus märkimisväärselt ning teda leiti peaaegu kõigis kalakasvandustes (esinemissagedusega kuni 80 %).


Siim Kahar, Anti Vasemägi, Magnus Lauringson, Alfonso Diaz Suarez

Eesti Maaülikool

Tartu 2022

 



"Kilu ja räime kalaliha separeerimise tehnoloogia rakendusvõimaluste ning luude pehmendamise võimaluste tehnoloogiate ja kvaliteedile mõju uuring" (TFTAK, 2022)

 

Valmis "Kilu ja räime kalaliha separeerimise tehnoloogia rakendusvõimaluste ning luude pehmendamise võimaluste tehnoloogiate ja kvaliteedile mõju uuringu" lõpparuanne.

 

Kokkuvõte

Kalaliha separeerimise katsed näitasid, et nii kilu kui räime puhul on kalaliha võimalik separeerida nii tervest kalast kui ka rümbast. Laborikatsete käigus separeeritud räimede puhul saadi saagiseks 85,01% kogu kala massist, separeerides ainult rümpasid, saadi saagiseks 58,03%. Seega antud saagised näitavad terve kala separeerimise eelist saagise mõttes, miinuseks oli aga asjaolu, et terve kala separeerimisel jõuab kalamassi ka teatud osa sisikonnast. Tööstuskatses separeeriti kokku 1212 kg kala. Separeeriti terveid kalu. Saagised olid kilu puhul 96,10% ning räime puhul 80,73% (antud väärtus võib olla kõrgem, sest tööstusskaala katses eraldus teatud osa vedelikku kogumisanuma avatud korgi tõttu). Mikrobioloogilise analüüsi tulemused näitasid, et toiduohutuse seisukohalt on antud kalaliha mass inimtoiduks sobiv.


Kalaliha separeerides saadakse tooraine, mis sobib surimi valmistamiseks. Peamine erinevus on separeeritud kalalihal surimi massiga võrreldes see, et separeeritud kalaliha on tegelikult surimi tootmise algmaterjal ehk surimi valmistamiseks peaks järgnema veel mitu töötlusetappi: pesemine, veetustamine, krüoprotektantide lisamine, blokkide vormimine ja külmutamine või kohe edasine töötlus toodeteks. Surimi on praktiliselt lõhna- ja maitsetu kalavalk, separeeritud kalaliha on aga kalale omaste sensoorsete omadustega kalaliha, seega sobib antud tooraine väga hästi erinevate kalatoodete tootmiseks (nt kalapallid, kalakotletid jms).
Kalaliha valgendamise eesmärgil katsetati mitmeid erinevaid valgendamise ja pleegitamise meetodeid, millest esimene oli pleegitamine vesinikperoksiidiga, mille puhul leiti, et tulemus ei ole piisav, et õigustada tekkivat kulu kemikaalidele ja tootmisprotsessi pikenemist. Seejärel katsetati valgendamist erinevate naturaalsete valgendajatega, mis andsid küll osalise tulemuse, ent siiski ei osutunud valituks, sest rahuldav ei olnud nii visuaalne tulemus ehk sensoorne kvaliteet kui ka lisanditest juurde tulev omahinna tõus. Tulemus, mida loeti arvestatavaks, saavutati titaanoksiidi lisamisega, kuid projekti jooksul tulid uued seadusandlikud korraldused: 14.01.2022 on Euroopa Komisjon otsustanud titaanoksiidi kasutamise toiduainetes keelata ning alates 7.08.2022 ei tohi müüdavad tooted titaanoksiidi enam sisaldada.
Räime ja kilu liha oli võimalik heledamaks muuta läbi muud liiki kalade liha lisamise. Katsetes kasutati tindi, mintai ja heigi liha, sest nende kalade kokkuostu hind on vastuvõetav kilu ja räimega võrreldes. Katsed näitasid, et parima tulemuse andis heigi liha segamine vahekorras 40/60, kus 40% moodustas heigi liha ja 60% kilu või räime liha.


Räime ja kilu luude pehmendamiseks katsetati soolhappe ja äädikhappega töötlust erinevatel kontsentratsioonidel ja erineva aja jooksul. Katsed näitasid, et äädikhape ei sobi, sest kõrgematel kontsentratsioonidel muutub kalaliha liiga pehmeks ja laguneb, madalamatel kontsentratsioonidel ei muutu aga luud märkimisväärselt pehmemaks. Soolhape näitas aga positiivseid tulemusi, sest luud muutusid pehmemaks ning liha ei olnud nii lagunev. Erinevate katsetuste tulemustena valiti välja töötlusrežiimid, millede puhul sõltus nii soolhappe lahuse kontsentratsioon kui töötluse aeg nii kalaliigist kui püügihooajast.
Kõige pikem töötlusrežiim osutus vajalikuks sügisel püütud räimede töötlemisel: 2,5 tundi 1,5% soolhappes ja 2,5 tundi 3% soodalahuses leotamist. Kevadel püütud räime puhul on sama happe ja soodalahuse kontsentratsiooni juures töötluse ajad vastavalt 1,5 tundi ja 1,5 tundi. Kilu puhul püügihooajast sõltuvalt erinevat töötlusrežiimi ei ole ja nii kevadel kui ka sügisel püütud kilude puhul peaks kalu töötlema 1,5% soolhappes 1 tund ja 3% soodalahuses 1 tund.
Väljavalitud töötlusrežiime katsetati tööstusskaalal ning saadi sensoorselt aktsepteeritavad kalatooted ning luude pehmenemise efekt. Säilivuskatsed näitasid, et gaasikeskkonda pakendatud paneeritud pehmendatud luudega kalad säilisid jaheruumis ehk +4 °C juures 4 nädalat ning külmruumis ehk -20 °C juures 6 kuud.

 


Rain Kuldjärv, Karl Mattias Ruus, Helen Vaikma

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus

Tallinn 2022

 



Hiiu- ja Saaremaa rannikult püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogiline uuring (Eesti Maaülikool, 2022)

 

Valmis "Hiiu- ja Saaremaa rannikult püütud meriforellide (Salmo trutta morpha trutta) parasitoloogilise uuringu" lõpparuanne.

 

Käesoleva töö eesmärgiks on jätkata varasemate aastate uuringuid sooleparasiitide ning vohandilise neeruhaiguse esinemisest lõhilastel, fookusega Saare- ja Hiiumaa rannikumere meriforellidele.

 


Priit Päkk

Eesti Maaülikool

Tartu 2022

 



Uuring "Eelprojekt: Meritindi tuvastamise efektiivsuse valideerimine" (Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituut, 2022)

 

Valmis uuringu "Meritindi tuvastamise efektiivsuse valideerimine" aruanne.

Projekti eesmärk
Tuvastada, kas masinnägemise mudelit on võimalik treenida piltidelt tuvastama meritinti ja eraldama seda teistest kaladest eesmärgiga valideerida automaatset meritindi tuvastuse rakendamist kalade sorteerimisliinil.

Projekti tulemus
Masinnägemismudeli treenimine ja meritindi tuvastamine on võimalik. Tulemi tõhususe tagamiseks on vajalik juhtumipõhise andmebaasi loomine. Pildipank tuleb luua keskkonnas, kus sorteerimine toimuma hakkab.


Yevhen Bondarenko, Simone Luca Pizzagalli, Alar Niidas

Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituut 2022

 

 



Uuring "Merekalakasvandustele kala ettekasvatamise võimekus Eestis" (Kalanduse teabekeskus, 2022)"

 

Valmis uuringu "Merekalakasvandustele kala ettekasvatamise võimekus Eestis" lühiaruanne.

 

Käesoleva uuringu eesmärgiks on hinnata Eesti töötavate kalakasvanduste vikerforelli (800 – 900 g) tootmismahtu kokku kui kalakasvandused kasvataksid asustusmaterjali ette merekalakasvandustele.

 

Kokkuvõte

Merekalakasvandustesse sobiva vikerforelli (ca 800 – 900 g) võimalik toodangumaht Eestis kokku oleks hinnanguliselt 860 t (positiivse hinnangu järgi 1200 t). Selle järgi oleks ümberarvestatult merekasvanduste võimalik toodang hinnanguliselt 2500 – 3600 t. Antud maht jääb ligikaudu 3 - 4 korda väiksemaks PõKa 2030-s eesmärgiks seatud toodangumahust. Veeloa järgi on arendatavas Kesknõmme kalakasvanduses lubatud kala kasvatada juurdekasvuga 4500 t aastas ning arendaja sõnul on tuleviku eesmärgiks seal kala ette kasvatada sumbakasvandustele. Siiski ei ole selle kasvanduse ehitamisega alustatud investorite puudumise tõttu ja kasvanduse tööle hakkamise aeg on hetkel ebaselge.


Kala ettekasvatusmahtude suurendamine nõuab suuri investeeringuid, samas on kalakasvatusettevõtete finantsvõimakus madal. Paralleelselt merekasvanduste rajamisega tuleb suurt tähelepanu pöörata kala ettekasvatamise võimekuse suurendamisele. Vastasel juhul ei leidu Eestist arendatavatele merekasvandustele sobivat asustusmaterjali.


Paljude maismaa kalakasvanduste esindajad on umbusklikud merekalakasvanduste arengu osas. Peamiselt tuleneb see asjaolust, et merekalakasvanduste eestvedajad on vähesel määral tutvustanud oma arenguplaane maismaa kalakasvatuste esindajatele.

 


Risto Kalda, Toomas Armulik

Tartu Ülikool, Kalanduse teabekeskus

Tartu 2022

 

 



Teostatavusuuring kalasöödatehase rajamise võimaluste kohta Eestis (Aquaculture Experience/Process Integration, 2022)

 

Valmis "Teostatavusuuring kalasöödatehase rajamise võimaluste kohta Eestis" aruanne.

 

Uuringu eesmärk on uurida kalasöödatehase rajamise teostatavust Eestis.

Käesolev aruanne keskendub kalakasvatusele Eestis ning sellega seotud kalasööda kasutamisele Balti riikides ja teistes piirkonna potentsiaalsetes sihtriikides, pidades silmas käesoleva uuringu eesmärki toota kalasööta Eestis kohapeal.

Eesti kalandus- ja vesiviljelussektoril on kavas laiendada vesiviljelustoodangut käesoleva aastakümne vahetuseks umbes 10 000 tonnini ning pidada kohalikku kalasööda tootmist suureks väärtuseks.

Projekteerimise lähteülesande ja tehase maksumuse arvestusliku osa teostas ettevõte Process Integration ApS (Peter Sønderskov):

Uuringu ingliskeelne aruanne on leitav allpool:

1. Feasibility Study on the possibilities to establish an Aquafeed Mill in Estonia. Final Report.

2. Fish production (x 1.000 MT) and value (x mln US$) 2000 -2010 - 2020 and feed demand estimate (x 1.000 MT) Baltic states, Finland, Sweden, Ukraine, Russia.

3. Pre-design phase II, technological study for fish feed plant in Estonia

4. CONCEPTUAL DESIGN PROPOSAL. New extruded Aqua Feed Plant.

5. Design criteria 25 000 tons per year.

6. Design criteria 50 000 tons per year.

 

Aruande eestikeelne versioon (NB: tõlge ei ole keeletoimetatud):

1. Teostatavusuuring kalasööda tehase rajamise võimaluste kohta Eestis. Projekti aruanne.

2. Lisa 1. Kalasöödatehase majandusliku hinnangu arvutuse tööriist.

3. Eelprojekti II etapp. Kalasöödatehase tehnoloogiline uuring Eestis. Ülevaade.

4. Eelprojekti II etapp. KONTSEPTUAALSE DISAINI ETTEPANEK. Ekstruudeeritud kalasöödatehas.

5. Eelprojekti II etapp. Projekteerimistingimused 50 000 tonni aastas.

6. Eelprojekti II etapp. Projekteerimistingimused 25 000 tonni aastas.

 


Hans Boon, Aquaculture Experience

Peter Sønderskov, Process Integration ApS

2022

 



Läänemere tingimustes kultiveeritud rannakarbi vääristamine (Tallinna Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Läänemere tingimustes kultiveeritud rannakarbi vääristamine" lõpparuanne.

Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada võimalusi Läänemere tingimustes kultiveeritud söödava rannakarbi biomassi vääristamiseks, võttes aluseks biomassi ja sellest saadavate preparaatide keemilise koostise karakteristikud.

 

Kokkuvõte

Läänemere tingimustes kasvanud söödava rannakarbi (liikide M. edulis ja M. trossulus hübriidi) biomass on potentsiaalne tooraine valgurikaste preparaatide, õlide, glükogeeni ja kaltsiumirikaste fraktsioonide saamiseks.


Töös selgitati, et söödava rannakarbi liha kuivmassist ligi poole moodustab valguline komponent, õlisid leidub ≈10%, glükogeeni ≈20%; kodade ja liha kuivmasside suhe on ≈5:1, täiskasvanud rannakarbi kuivkaal keskmiselt 0,2–0,35 g. Rannakarbi õli sisaldab rohkesti kasulikke polüküllastumata oomega-3 rasvhappeid (≈20% EPA + DHA), õli sisaldus lihas varieerub, sõltuvalt aastaajast, suurtes piirides. Aminohapetest esineb rannakarbis rohkesti glutamiinhapet, lüsiini, leutsiini ja glütsiini.


Aminohapete rikka fraktsiooni saamiseks on kõige otstarbekam läbi viia purustatud biomassi töötlus subtilisiiniga, lahustuv aminohapete rikas fraktsioon rakendada toiduainetööstuses või söödalisandina, lahustumatut materjali kasutada aga oomega-3 rasvhappeid sisaldava rannakarbi õli valmistamiseks. Proteaastöötluse teel saadavad vabade aminohapete ja peptiidide rikkad preparaadid on peale puhastamist (nt ultrafiltrimise tehnika abil) kasutatavad prebiootilite preparaatidena kosmeetikatööstuses. Lüsiini, alaniini ja glütsiini rohke esinemine rannakarbi valgurikastes fraktsioonides suurendab nende preparaatide potentsiaali atraktantidena kalasööda formulatsioonides.


Riimveelise päritoluga söödavat rannakarpi võib, hoolimata selle väikestest mõõtmetest, pidada potentsiaalseks toormeks kõrgema lisandväärtusega valgu- ja õlirikaste preparaatide saamisel.

 


Rando Tuvikene, Marju Robal

Tallinna Ülikool

Tallinn 2022

 



Uuring "Metoodika välja töötamine haugi ja koha roogitud rümba mõõtmete alusel täispikkuse hindamiseks" (Tartu Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Metoodika välja töötamine haugi ja koha roogitud rümba mõõtmete alusel täispikkuse hindamiseks" aruanne.

Projekti eesmärk

Eestis on kala pikkuse õiguspärase mõõtmise eelduseks kalal pea ja saba olemasolu (Kalapüügieeskiri 2022, § 2 (6)). Vahel on vaja hinnata kala täispikkust kala rümbast, millel puuduvad näiteks pea ja sisikond. Seetõttu on vajalik välja töötada morfomeetrilistel mõõtmistel põhinev metodoloogia, mis võimaldaks ka töödeldud (nt pea ja sisikond eemaldatud) kalarümba alusel selle kala täispikkust (ja meetodiga kaasnevat mõõtmisviga) hinnata. Kuna selliseid morfomeetrilisi mõõtmisi rutiinselt ei koguta, oli vajalik läbi viia käesolev uuring, mille eesmärgiks oli võrrelda haugi ja koha erinevate morfomeetriliste mõõtude sobivust ülalpool ära toodud eesmärkide saavutamiseks.

Kalade pikkuse hindamiseks teiste morfomeetriliste tunnuste alusel on kasutatud erinevaid pikkusmõõtmisi, mis kirjeldavad erinevate morfoloogiliste tunnuste (nt pea laius, uimede asend) asendit kala kehal (vt nt Braccini et al. 2006, De Wysiecki ja Braccini 2017, Stewart et al. 2022), kusjuures tuuakse välja, et iga asurkonna jaoks on mõistlik säärased meetodid välja töötada eraldi. Käesolevas uuringus koguti vastavad andmestikud haugi ja koha kohta kasutades erinevate uimede vaheliste pikkusmõõtmiste ning sabatüviku ümbermõõdu väärtusi enne ja peale töötlemist (kaladel eemaldati pea, sisikond ning uimed). Saadud andmestiku statistilisel analüüsil hinnati nende mõõtmiste täpsust ning uuriti, kuidas on töötlemata kalalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite väärtused seotud vastavate morfomeetriliste parameetrite väärtustega, mis on mõõdetud kala rümbalt. Selgitati, kuidas on seotud rümbalt tehtud erinevate morfomeetriliste parameetrite mõõtmiste tulemused töötlemata kalalt mõõdetud TL väärtustega ning seda, kuidas nende morfomeetriliste parameetrite alusel arvutada TL väärtusi töötlemata kala kohta. Saadud arvutuslike TL väärtuste arvutamiseks kasutatud mudelite täpsuse hindamiseks võrreldi rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel arvutatud TL väärtusi töötlemata kalalt mõõdetud TL väärtustega.

Projekti tulemus

  • Mõõtmiste kõrged korduvused viitavad, et kasutatud metoodika oli piisavalt täpne morfomeetriliste parameetrite mõõtmiseks ning võrreldavate tulemuste saamiseks töötlemata kalalt ja kala rümbalt.
  • Kahe erineva mõõtja puhul ilmnenud sarnaselt kõrged korduvuste väärtused viitavad, et kasutatud metoodika on piisvalt lihtne selleks, et erinevad mõõtjad suudavad mõõtmisi läbi viia ilma, et mõõtmistulemused nende vahel erineks.
  • Ehkki kala töötlemine mõnel juhul mõjutas morfomeetrilise parameetri väärtusi (st töötlemata kalalt ja rümbalt mõõdetud keskmiste väärtuste vahel leiti statistiliselt usaldusväärne erisus), võimaldas morfomeetriliste parameetrite ja kala täispikkuse vaheline tugev ja statistiliselt usaldusväärne lineaarne seos siiski arvutada mudelid, mille järgi sai morfomeetrilise parameetri väärtuste alusel arvutada töötlemata kala üldpikkuse.
  • Peipsi järvest püütud haugide puhul saab töötlemata haugi pikkuse (TL) arvutada Mudel2Peipsi-haug järgi (R2=0,993; F6;18=411,77; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-A_v – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_v-A_v – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • A_1-A_v – pärakuuime pikkus;
    • St_U – sabavarre ümbermõõt) järgi võrrandiga:
  • TLtul=0,46323(D1_1-A_1)-0,17824(D1_1-A_v)+2,05648(D1_v-A_1) +2,16501(D1_v-A_v)+0,94037(A_1-A_v)+3,06401(St_U) +6,44555
  • täpsusega ± 13,88 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Merest püütud haugide puhul saab töötlemata haugi TL arvutada Mudel2meri-haug järgi (R2=0,982; F4;79=1081,90; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_v – kaugus seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_v-A_v – kaugus seljauime viimasest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • St_U – sabavarre ümbermõõt) järgi võrrandiga:
  • TLtul=2,1757(D1_1-A_v)+1,5100(D1_v-A_1)-1,0495(D1_v-A_v)+4,1005(St_U)-38,5102
  • täpsusega ± 18,14 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Teiste käesolevas töös uuritud haugi rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel töötlemata kala TL hindamiseks leitud mudelite puhul tuleb Peipsi järve haugidel arvestada mõõtmisveaga alates ±18,61 mm kuni ±47,41 mm ning merest püütud haugidel arvestada mõõtmisveaga alates ±21,18 mm kuni ±34,48 mm, vastavalt mõõdetud parameetrile.
  • Peipsi järvest püütud kohade puhul saab töötlemata kala pikkuse (TL) arvutada Mudel2Peipsi-koha järgi (R2=0,997; F5;18=1078,43; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-A_v – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_v-A_1 – kaugus esimese seljauime viimasest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_1 – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D1_1-D1_v – esimese seljauime pikkus) järgi võrrandiga:
  • TLtul=1,66416(D1_1-A_1)+1,08407(D1_1-A_v)-1,56465(D1_v-A_1) +2,08608(D2_1-A_1)-0,19219(D1_1-D1_v)+40,85685
  • täpsusega ± 7,14 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Merest püütud kohade puhul saab töötlemata kala pikkuse (TL) arvutada Mudel2meri-koha järgi (R2=0,996; F4;78=4757,59; p<0,0001) rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite
    • (D1_1-A_1 – kaugus esimese seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_1 – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime esimese kiireni;
    • D2_1-A_v – kaugus teise seljauime esimesest kiirest pärakuuime viimase kiireni;
    • D1_1-D1_v – esimese seljauime pikkus) järgi võrrandiga:
  • TLtul=2,08015(D1_1-A_1)-0,91444(D2_1-A_1)+1,68016(D2_1-A_v) +0,26747(D1_1-D1_v)+26,03557
  • täpsusega ± 5,86 mm (ülalpool toodud võrrandi alusel arvutatud ja töötlemata haugidelt mõõdetud TL väärtuste vahe standardhälve).
  • Koha rümbalt mõõdetud D1_v-D2_1 väärtuste põhjal ei saa piisava täpsusega hinnata terve kala üldpikkust (TL).
  • Teiste käesolevas töös uuritud rümbalt mõõdetud morfomeetriliste parameetrite alusel töötlemata koha TL hindamiseks leitud mudelite puhul tuleb Peipsi järve kohadel arvestada mõõtmisveaga alates ±9,80 mm kuni ±30,35 mm ning merest püütud kohadel arvestada mõõtmisveaga alates ±6,80 mm kuni ±20,60 mm, vastavalt mõõdetud parameetrile.

Töö vastutav täitja oli Lauri Saks, käesoleva aruande koostamisel osalesid Kateriina Rumvolt, Mari-Liis Põlme, Katariina Kurina, Redik Eschbaum ja Aare Verliin1. Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras) Aare Verliin, Anne Merzin, Eerik Kurs, Elmar Talbonen, Elor Sepp, Katariina Kurina, Kateriina Rumvolt, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Liivika Näks, Mari-Liis Põlme, Markus Vetemaa, Redik Eschbaum ja Väino Vaino.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 

 



Uuring "Liivi lahe meritindi varu optimaalse haldamise mudel" (Tartu Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Liivi lahe meritindi varu optimaalse haldamise mudel" aruanne.

Projekti eesmärk

Välja selgitada, kui suur on tegelikult meritindi püügiks kasutatavate mõrdade arv Pärnu lahes. Kuna tindimõrdadele eraldi lube ei väljastata, ei olnud siiani selget teadmist kasutuses olevate püüniste arvust.

Anda väljund, mis puudutab vajadust meritindi koelmualasid taastada, kaitsta ja selgitab, kas Pärnu jõel Sindi paisu lammutamisel on positiivne mõju meritindi järelkasvule. Samuti uuriti meritindi kudemist Audru jões, Sauga jões ja Reiu jões.

Uurida võimalike asurkondade eraldamist stabiilsete isotoopide analüüsiga kudekala lihas- ja maksakoest ning kalavastsete lihaskoest.

Projekti tulemus

Varu optimaalne haldamine

  • Hetkel toimiva meritindi varu majandamise tingimustes puudub meede, mis aitaks operatiivselt reageerida populatsiooni arvukuse kiire vähenemise ja saakide drastilise ning väga kiire languse korral, võimaldades teiste kalaliikide püüki mõjutamata vähendada püügisurvet või püük hoopiski sulgeda. Olukorda aitaks lahendada meritindi püügiks kasutatavate tihedate mõrdade kasutamiseks eraldi lubade väljastamine, mis aitaks vajadusel nende mõrdade arvu eri aastatel muuta.
  • Meritindi püügivahendite kaardistamise tulemusena selgus, et praktiseeritav püügisurve mõlemal pool Pärnu muule on väga intensiivne, kuid sellest hoolimata on kala suuteline pääsema koelmutele.
  • Sõltumata väga tihedast ja arvukast meritindi püügivahendite paigutusest, võib meritindi eelvastsete produktsioon Pärnu jõe koelmualadel olla väga heal tasemel. Olukorra hindamisel peab arvestama inkubatsiooniaegsete ja vastsete koorumisaegsete veetemperatuuridega.
  • Andmeid eelvastsete produktsioonist Pärnu jõe koelmutelt koos koorumisaegsete veetemperatuuridega on võimalik rakendada meritindi saakide prognoosimiseks. 2023. a meritindi saaki prognoosides tuleks arvesse võtta 2018 ja 2019 a väärtused.
  • Mudeli valideerimiseks saab kasutada katsepüükide saagikust püügi öö kohta ja kalade pikkuselist koosseisu. Kui viimased viitavad meritindi populatsiooni paremale seisundile, ei kahjusta saagid järelkasvu potentsiaali. Kui kumbki indikaator viitab kudekarja noorenemisele ja meritindi üha vähenevale jõudmisele koelmutele, tuleb hakata püüki piirama.
  • Püügi kontrollimiseks pakume välja kaht meetodit: püügikvoodi (saak tonnides) ja/või püügivahendite piirarvu, millest suurem väärtus kahjustab meritindi varu.
  • Tihedasilmaliste meritindi mõrdade suboptimaalseks arvuks võiks olla 200 ning suurema/väiksema hulga määrab varu prognoos.

Koelmud ja kala päritolu

  • Kõige olulisem meritindi koelmu Liivi lahe kirdeosas asub Pärnu jõe Sindi kärestiku vahetus läheduses. Koelmu tagab valdava osa Pärnu maakonnas püütava meritindi taastootmisest. Sellest teadmisest lähtuvalt tuleks kasutusele võtta meetodid/tehnikad, mis takistaks koelmu- ja järelkasvu kahjustamist. Eeskätt tuleks silmas pidada toituvate rändlindude parvede koondumise takistamist jõelõikudel, kus asub tindi kudeala ja mitmesugust inimtegevust, mis kahjustaks larvide laskumist Pärnu lahte (skuutrite sõit jõel, ehitustegevus jne).
  • Sindi kärestikust ülesvoolu meritindi koelmuid ei leitud. Samuti ei leitud neid Reiu jõest.
  • Sauga ja Audru jões on meritindi koelmud, kuna uuringute käigus leiti nendest jõgedest kas kudekarja kuuluvaid isendeid või tindivastseid, või siis mõlemaid. Inimtegevust jõgede kallastel või jões planeerides tuleks sellega arvestada.
  • Audru jõe suue, mis ühendab seda Pärnu lahega, on ca 0,5 m sügav ja kõige sügavamast kohast vaid umbes 1-2 m lai. Madala veega (< 0,5 m) jõe suudmeala on ca 10 m. Audru jõe suudmealale kogunevatest meritindi parvedest vaid väike rändab koelmutele Audru jões seega on jõel märksa suurem potentsiaal. Piiravaks on ilmselt väga kitsas ja madal jõesuue. Audru jõe suudme avamine looks paremad võimalused meritindi kudemiseks selles jões.
  • Stabiilsete isotoopide analüüs meritindi lihas- ja maksakoest viitas erinevusele toitumise keskkonnas. Noorte ja vanade kalade vahel oli statistiline erinevus. Vanemad isendid võtavad ette pikemaid rännakuid toitumiseks ja ilmselt osa neist rändavad Liivi lahe kirdeosa koelmutele Läänemere avaosast.

Töö teostajad: Timo Arula, PhD, Heli Shpilev, MSc, Viktor Kajalainen, MSc

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 



Uuring "Peipsi-Pihkva järve koha kudealade osatähtsuste ja rännete välja selgitamine majandamiskava optimeerimiseks ja varu suurendamiseks" (Tartu Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Peipsi-Pihkva järve koha kudealade osatähtsuste ja rännete välja selgitamine majandamiskava optimeerimiseks ja varu suurendamiseks" aruanne.

Projekti eesmärk

Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada Peipsi-Pihkva järve kohasaakide päritoluline struktuur ja rändemustrid kasutades selleks otoliidi mikrokeemia ning akustilise telemeetria meetodeid. Päritolu all mõistetakse siinkohal koha sünniveekogu või selle piirkonda. Rändemustrite all mõistetakse siinkohal uuritavate isendite liikumist eri veekogude või nende osade vahel.

Projekti tulemus

Emajões ja Pedaspää lahes koorunud kohade osakaal oli analüüsitud Peipsi, Lämmi ja Pihkva järve kohasaakide hulgas väike.

Analüüsitud kohasaakides domineerisid (käesoleva töö kontekstis) tundmatud otoliidi keemilised sõrmejäljed. Hetke teadmiste järgi viitasid teadmata päritoluga kohade keemilised sõrmejäljed selgelt nende isendite järvelisele päritolule, mida iseloomustasid üldiselt Peipsi-Pihkva järvele omased madalad 87Sr:86Sr ja kõrged Sr:Ca näidud.

Kuna teadaolevalt eelistab koha kudemiseks taimestikuvaeseid, liivaseid-kiviseid, aeglase veevooluga alasid (Erm jt. 2003), siis tõenäoliselt asuvad Peipsi-Pihkva järves kohale sobilikud kudealad lahesoppides, mis on piisavalt varjatud ja liigendatud. Peipsis on sellisteks aladeks Pedaspää laht Eesti poolel ning Raskoppeli laht Venemaa poolel.

Akustilise telemeetria andmed näitasid, et Peipsi-Pihkva järves elav koha on väga liikuv ja vajadusel võimeline kiiresti läbima suuri vahemaid.

Käesoleva töö tulemused näitasid, et osa Peipsi ja Lämmijärve kohad siirduvad kevadel kudema Pihkva järve (ja/või sinna suubuvatesse jõgedesse) ning vähemal määral võib toimuda ka vastupidine kuderänne lõuna poolsetest järve osadest Peipsi järve.

Akustilise telemeetria andmete põhjal saab öelda, et koha kalanduslik suremus Peipsi-Pihkva järves on tõenäoliselt kõrgem, kui varem hinnatud.

Käesoleva töö tulemuste ja muude andmete põhjal tuleb tõdeda, et Peipsi-Pihkva kohavarude majandamine pole üldse lihtne ülesanne. Juba ainuüksi looduslike tegurite varieeruvus tingib selle, et koha põlvkonnatugevus võib tugevalt kõikuda.

Kuna Peipsi-Pihkva järve kohavaru on languses ning hetkel mõõduka ja halva vahepealses seisus (Vaino 2022), siis tuleks arutada selle üle mida me saaks kohavaru jaoks reaalselt teha, et varu olukord ja saagid ei halveneks veelgi.

Arvestades, et käesolevas töös ei õnnestunud koguda ühtegi samasuvist koha Venemaa poolelt ning akustilise telemeetria valim oli samuti piiratud, on käesoleva töö puhul tegemist pilootuuringuga, millele peaks tulevikus kindlasti järgnema suuremamahulisem kompleksuuring koha rännete ja päritolu täpseks kaardistamiseks. 


Töö vastutav täitja oli Mehis Rohtla ja käesoleva aruande koostamisel osalesid lisaks veel Roland Svirgsden, Väino Vaino ja Elor Sepp.

Töödes osalesid: Roland Svirgsden, Mehis Rohtla, Elor Sepp, Mari-Liis Põlme, Lauri Saks, Väino Vaino ja Vello Peedimaa.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 



Uuring "Lest (Platichthys flesus) ja läänemere lest (P. solemdali) rannakalurite püügis: kummagi liigi osakaalu väljaselgitamine saakides ning soovituste välja töötamine mõlema liigi jätkusuutlikuks majandamiseks kogu Eesti merealal" (Tartu Ülikool, 2022)

 

Valmis uuringu "Lest (Platichthys flesus) ja läänemere lest (P. solemdali) rannakalurite püügis: kummagi liigi osakaalu väljaselgitamine saakides ning soovituste välja töötamine mõlema liigi jätkusuutlikuks majandamiseks kogu Eesti merealal" aruanne.

Projekti eesmärk

Lesta (Platichthys flesus) ja läänemere lesta (P. solemdali) osakaalu väljaselgitamine rannakalurite saakides ning soovituste välja töötamine mõlema liigi jätkusuutlikuks majandamiseks kogu Eesti merealal.

Projekti tulemus

• Kokku genotüpiseeriti 1005 lesta, kellest 929 isendit (93,2%) määrati läänemere lestaks (Platichthys solemdali) ja 68 (6,8%) euroopa lestaks (Platichthys flesus).
• Mõlema liigi jaotus erinevates püügiruutudes varieerus vähe. Läänemere lest domineeris kutseliste kalurite saakides Soome lahes (90,4% analüüsitud isendeist), Väinameres (94,6% analüüsitud isendeist), Liivi lahes (92,4% analüüsitud isendeist) ning Läänemere avaosas (ICES alarajoonides 29 ja 28-II vastavalt 95,6 % ja 94,1% analüüsitud isendeist).
• Euroopa lest moodustas kogu uurimisala ulatuses kutseliste kalurite saakidest vaid 4,4-9,6%.
• Seega kinnitavad käesoleva uuringu tulemused, et Eesti merealade lestavarude kohta langetatavate majandamisotsuste aluseks tuleb võtta eelkõige kitsalt läänemere lesta asurkonna seisundit kirjeldavad andmed (mis on soovitavalt kogutud Eesti merealadelt).


Töö vastutav täitja oli Lauri Saks, käesoleva aruande koostamisel osalesid Urmas Saarma, Egle Tammeleht, Kristiina Hommik, Imre Taal ja Kristiina Jürgens.

Töödes osalesid (tähestikulises järjekorras) Aare Verliin, Egle Tammeleht, Heli Špilev, Imre Taal, Katariina Kurina, Kristiina Hommik, Kristiina Jürgens, Lauri Saks, Mari-Liis Põlme, Mehis Rohtla, Redik Eschbaum, Roland Svirgsden, Tenno Drevs, Urmas Saarma.

Tartu ülikooli Eesti mereinstituut 2022

 



Uuring "Katsepüügid ogaliklaste tööndusliku traalpüügi efektiivsuse ja majandusliku tasuvuse hindamiseks" (Tartu Ülikool, 2023)

 

Valmis uuringu "Katsepüügid ogaliklaste tööndusliku traalpüügi efektiivsuse ja majandusliku tasuvuse hindamiseks" lõpparuanne.

Projekti eesmärgiks oli anda vastused järgnevatele küsimustele:
• Kas ogaliklaste sihipärane traalpüük Läänemerest on majanduslikult otstarbekas?
• Kas ogaliklaste majanduslikult otstarbeka sihipärase traalpüügi jaoks on vaja kasutada seni lubatust väiksema võrgusilma suurusega traalipära?
• Kas ogaliklaste sihipärase traalpüügi juures kaasneb oluline teiste kalaliikide kaaspüük?
Kas seda ka juhul kui kasutatakse seni lubatust väiksema silmasuurusega traalipära? 

 

Käesoleva uuringu peamised tulemused on:
• Ogaliklaste sihipärane traalpüük Läänemerest, Eesti merealadelt ei ole (vähemalt praeguse varu seisu juures) majanduslikult otstarbekas.
• Seni lubatust väiksema silmasuurusega traalipära kasutamine ei taganud ogaliklaste sihipärase traalpüügi majanduslikku otstarbekust.
• Ogaliklaste sihipärase traalpüügi juures ei kaasne oluline teiste kalaliikide kaaspüük. Seda ka juhul kui kasutatakse seni lubatust väiksema võrgusilma suurusega traalipära.

 


Käesoleva aruande koostajad olid Elor Sepp ja Lauri Saks.

Uuringuala kaardi (Joonis 2) koostas Anu Albert.

Projekti läbiviijad olid Mart Undrest, Tanel Esta, Elor Sepp ja Lauri Saks.

Tartu Ülikooli Eesti mereinstituut 2023

 







EMI EMKF rahastatud uuringud

Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku Furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks

 

Vastutav täitja: Tiina Paalme, tiina.paalme@ut.ee
Projekti kestus: 1.07.2017−31.12.2019
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Intensiivse kultiveerimistehnoloogia välja töötamine, katsetamine ja evalveerimine agariku Furcellaria lumbricalis kinnitumata vormi kasvatamiseks.

Makroskoopilised vetikad (suurvetikad) on üheks tähtsamaks looduslikuks ressursiks meredes ja ookeanides. Traditsiooniliselt koguti suurvetikaid nende looduslikest kooslustest, kuid üha kasvav nõudlus nende järele viis looduslike ressursside üle ekspluateerimisele ja sageli ka kadumisele. Sellega seoses tekkis vajadus kunstliku kultiveerimise meetodite välja töötamiseks ja rakendamiseks. Suurvetikate kultiveerimise meetodid võib jagada kahte suurde rühma: ekstensiivne ja intensiivne kultiveerimine. Ekstensiivselt kultiveeritavad vetikad kasvavad (s.o looduslike suurvetikakoosluste ekspluateerimine) või neid kasvatatakse nt merepõhjal või erinevatel kunstlikel substraatidel nende looduslikus kasvukohas, kasutades ainult looduslikku valgust, soojust, veerežiimi ja toitaineid. Intensiivse kultiveerimise puhul kasvatatakse vetikaid kas spetsiaalsetes mahutites (tsisternid, akvaariumid, basseinid) või väikestes looduslikes veekogudes (tiigid, laguunid, järved), kusjuures kasutatakse kas looduslikku või kunstlikku valgustust, vajadusel toitaineid ja fütohormoone. Kõrge produktiivsuse tagamiseks, suurvetikate kultiveerimisel spetsiaalsetes mahutites, kasvatatakse vetikaid neile optimaalsetes kasvutingimustes. Punavetika Furcellaria lumbricalis (agariku) lahtist vormi on töönduslikult kasutatud alates eelmise sajandi 60ndatest aastatest, kuid tema loodusliku, Kassari lahes paikneva koosluse kasutamine on piiratud ja seetõttu on viimastel aastatel otsitud võimalusi agarikku kasvatada teistes Eesti rannikumere piirkondades kasutades erinevaid ekstensiivse kultiveerimise meetodeid ja tehnikaid. Kahjuks ei ole senised katsed agarikku meres kultiveerida osutunud edukateks, eelkõige Läänemere muutlikesse tingimustesse mittesobivate tehniliste lahenduste ja suure epifüütide koormuse tõttu. Tegevuse käigus töötatakse välja spetsiaalne kultiveerimistehnoloogia, mis tagab opti-maalsed kasvutingimused agariku F. lumbricalis lahtise vormi biomassi juurdekasvuks maismaal paiknevates loodusliku merevee läbivooluga ja kunstliku (kontrollitud) valgusega mahutites. Väljatöötatud tehnoloogiat on võimalik rakendada agariku töönduslikuks kasvatamiseks.

Eelarve: 343 090 EUR
Rahastus: Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Projekti aruanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamine suurvetikate kultiveerimise kaudu

 

Vastutav täitja: Georg Martin, georg.martin@ut.ee
Projekti kestus: 1.08.2017−31.03.2021
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Mereveel põhineva kalakasvatuse heitvee puhastamine suurvetikate kultiveerimise kaudu.

Projekti eesmärk on ressursisäästlike lahenduste väljatöötamine.
Kalakasvatus on väga ressursimahukas ettevõtmine. Kõige suuremaks ressursiks mida kasutatakse on looduslik vesi. Erinevat tüüpi kalakasvatustel on vee tarbimise määr erinev, samas on ikkagi väga suureks probleemiks nii kasvatuse vee taaskasutamisel kui loodusesse tagastamisel just kalakasvatusest pärinevate toitainete sisaldus. Tänapäeval on kasutusel erinevad kasvatusest tuleneva vee puhastamise ja toitainete ärastamise võtted, mis on kõik kas kallid või siis jälle seavada teatud piirangud vee kasutamisele kas mahtude või kvaliteedi tõttu.

Eelarve: 406 401€

Rahastus: vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2017

Andmed ETIS-es

Lõpparuanne (pdf)

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Erineva suurusega traallaevade mõju Liivi lahe ökosüsteemile ja kalavarule

 

Vastutav täitja: Markus Vetemaa
Projekti kestus: 27.12.2017−30.06.2020
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt
Rahastusprogramm: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Erineva suurusega traallaevade mõju Liivi lahe ökosüsteemile ja kalavarule

Töös analüüsitakse võrdlevalt suurte ja väikeste (vastavalt alla ja üle 221 kW mootorivõimsusega) traallaevade mõju kalavarule ja ökosüsteemile Liivi lahes. Projekti käigus kogutakse andmeid mõlema laevade suurusklassi saakide kohta: erinevate kala vanusegruppide (suurusgruppide) suhteline esinemine püügis erinevatel aastaaegadel ja püügipiirkonades sõltuvalt traalnooda ja selle avanemise tehnilistest detailidest (avanemine horisontaal- ja vertikaalsuunas, paiknemine erinevates veekihtides, kaugust põhjast jne.). Püügioperatsioonide läbiviimise detailid ning ümbruskonnas domineerinud kalakooslused registreeritakse hüdroakustilise andmeid salvestava kajaloodiga. Projekti tulemusi ja algandmeid demonstreeritakse nii Läti kui ka Euroopa Liidu kalandusadministratsioonile ning teadlastele. Saaki analüüsitakse tüüpmetoodika („Eesti riikliku kalanduse andmekogumisprogrammi täitmine ja analüüs, teadusvaatlejate paigutamine Eesti lipu all sõitvatele kalalaevadele ning teadussoovituste koostamine kalavarude haldamiseks“ poolt kasutatava metoodika) alusel: kalad kaalutakse ja mõõdetakse, määratakse erinevate vanusegruppide (otoliitide põhised vanusemäärangud) ja vormide: s.t. kevadkuduräim ja sügiskuduräim, „laheräim“ ja „avamereräim“, osakaal püükides. Vormide eristamise usaldusväärsuse tagamiseks viiakse läbi otoliitide mikrokeemilised uuringud. Kuna Liivi lahe kalavaru on sesoonselt väga erinev (kevadeti sisenevad Irbe väina kaudu Liivi lahte arvukad avamereräime kudekoondised), siis on vajalik katsepüükide läbiviimine erinevatel aastaaegadel ning võimalikult laiaulatuslikult kogu Liivi lahe Eesti majandusvööndis.

Aruanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju hinnang

 

Vastutav täitja: Markus Vetemaa
Projekti kestus: 1.07.2017−30.06.2020
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Peipsi järve töönduspüügil esinev tagasiheide ja selle ellujäämus: erinevate püügimeetodite mõju hinnang.

Projektil on kaks peamist eesmärki: lisaks kalavarude hea seisundi säilitamisele ka säästlike ja keskkonnasõbralike lahenduste väljatöötamine kalapüügiks. Töö käigus hinnatakse levinumate töönduslike püügiviiside: mõrra-, nakkevõrgu- ja põhjanoodapüügil püünisesse sattunud ebasoovitavate isendite hulka ja ellujäämust pärast veekogusse vabastamist. Töötatakse välja soovitused, kuidas saavutada tagasiheidetud kala maksimaalne ellujäänus. Lisaks sellele võimaldab projekti tulemus parandada kalavarude suuruse ja suremuse hinnanguid ning organiseerida kutselist püüki ajalis-ruumiliselt ning metoodiliselt nii, et soovimatute kalaliikide suremus oleks minimaalne.

Eelarve: 158 000 EUR
Rahastus: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Lõpparuanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Erinevate tehnoloogiate katsetamine väljapüütud kala elusana hoidmiseks

 

Vastutav täitja: Vello Peedimaa, vello.peedimaa@ut.ee
Projekti kestus: 8.02.2018−31.12.2019
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Erinevate tehnoloogiate katsetamine väljapüütud kala elusana hoidmiseks.

Väljatöötatavad ettepanekud hõlmavad eluskala liikumist kalapaadist kuni kala väljastamiseni hoiukohast. Selleks kasutatakse spetsiaalsed, hapniku aparaatidega varustatud konteinerid, mida on võimalik paigaldada kalapüügilaevale ja autole/treilerile. Eluskala toimetatakse kalakasvatusse, kus toimub nende paigutamine erinevatesse sumpadesse, mis omakorda paigutatakse erinevate parameetritega veekeskkonda. Kala paigutatakse sumpadesse erineva asustustihedusega, et määrata maksimaalne asustustihedus erinevate tingimuste juures.

Eelarve: 136 657,50 EUR
Rahastus: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2017

Aruandega saab tutvuda siin (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Hülgekahjude vähendamine mõrrapüügis läbi püügitehnoloogia arendamise

 

Vastutav täitja: Markus Vetemaa, markus.vetemaa@ut.ee
Projekti kestus: 21.08.2019−31.12.2022
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Hülgekahjude vähendamine mõrrapüügis läbi püügitehnoloogia arendamise.

Projekti eesmärgiks on hinnata hülgekahjusid Eesti kalanduses ja viia läbi katselisi mõrrapüüke eesmärgiga tabada lisaks kalale ka mõrdadest kala võtvaid hülge nn probleemisendeid. Seega on projekti osaks ka hülgejahi arendamine Eestis.

Eelarve: 165 705 eurot
Rahastus: Kalapüügi innovatsioonitoetus (EMKF meede 1.1) 2019

Lõpparuanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Karbikasvatuse lahenduste loomine kogu väärtusahela ulatuses

 

Vastutav täitja: Jonne Kotta, jonne.kotta@ut.eePõllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet: 821020790007Projekti kestus: 01.10.2020–31.12.2022
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt Karbikasvatuse lahenduste loomine kogu väärtusahela ulatuses. Käesoleva projekti näol on tegemist esimese põhjaliku karbikasvatuse erinevaid aspekte käsitleva innovatsioonitegevusega Eestis. Projekti tulemusel selgusid Eesti olude jaoks (1) perspektiivsemad karbikasvatuse tehnoloogiad ja kasvatuse piirkonnad, (2) karpide saagikus ja toitainete eemaldamise määr reaalsetes farmides ning (3) merekarpide väärindamise potentsiaal (sööt, toit, kõrge lisandväärtusega komponendid) ja nende toodete valmistamiseks vajaminevad tehnoloogiad. Innovatsiooniprojekt elavdas oluliselt karbikasvanduse kui loodussõbraliku vesiviljelussektori arengut ning võimaldas erinevate vesiviljelussuundade integratsiooni Eestis. Realiseerides rannakarbi kasvatamise ja väärindamise väärtusahela, panustas innovatsiooniprojekt märkimisväärselt PõKa 2030 eesmärkide täitmisesse luues eeldused mere vesiviljeluse valdkonnas lisandväärtuse kasvatamiseks ning valdkondadevaheliseks koostööks, järgides samal ajal biomajanduse ja säästva arengu eesmärke. Eelarve: 417 941 eurot
Rahastus: Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2020 Lõpparuanne (pdf) Andmed ETIS-es
Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Rohevetika Ulva intestinalis kasvatamise tehnoloogia mahutites mere- ja magevees

 

Vastutav täitja: Georg Martin, georg.martin@ut.ee
Projekti kestus: 25.08.2020−31.12.2022
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Rohevetika Ulva intestinalis kasvatamise tehnoloogia mahutites mere- ja magevees.

Projekti eesmärk oli välja töötada tingimused roheliste makrovetikate Ulva intestinalis efektiivseks kasvatamiseks. See liik on osutunud heaks potentsiaalseks sihtliigiks madala troofilisusega vesiviljeluses Läänemere tingimustes. Järgides olemasolevat märkimisväärset huvi sellist vesiviljelust arendada, on ilmselge vajadus heade juhiste ja kasutusvalmis tehnoloogia järele. Kahel välihooajal ja talveperioodil katsetati Saaremaal kahes kohas Ulva intestinalis'e kasvatamiseks erinevaid seadistusi. Kaks komplekti katseseadmeid ehitati Kesknõmmel ja Pihtlas (Saaremaa) asuvatesse kalakasvatusettevõtetesse. Eksperimentaalne seadistus koosnes kolmest mageveepaagist ja 12 inkubatsioonipaagist. Vetikamaterjali kasvatamise võimaluste testimiseks nii mage- kui ka merevees valiti kaks erinevat kasvukohta.

Testitud keskkonnaparameetrid hõlmasid järgmist:

• Soolsus (testiti kolme erinevat soolsuse tingimust)
• Toitainete lisandid (erinevad lisatud kogused väetist)
• Kunstliku valgustuse võimalused (valgustusseadmete erinevad kombinatsioonid)

Haudematerjali koguti kahes kohas Saaremaa põhjarannikul. Materjali uuriti mikroskoobi all, et määrata morfoloogilised parameetrid, mis vastavad sihtliigile (Ulva intestinalis L.).

Katsete tulemused viisid järgmiste järeldusteni:

• Suurim kultiveerimisel saavutatud stabiilne kasvumäär oli ca. 20% biomassi kasv nädalas. See vastab varasematele kirjandusandmetele.
• Kasvatamiseks sobiv soolsus peaks vastama rannikukeskkonna soolsusele (kultiveerimismaterjali päritolu). Meie puhul oli see 6-7 PSU. Saaremaal põhjavee baasil toodetud tehismerevesi sobib suuremahuliseks inkubeerimiseks paremini, kuna nii minimeeritakse kultiveerimismahutite saastumine teiste organismidega.
• Toitainete lisamine stimuleerib Ulva kasvu, kuid lisamist tuleks teha pigem mõõdukates kogustes sagedamini (igapäevaselt või kord nädalas, olenevalt kultiveeritud Ulva tihedusest).
Ulva materjali on võimalik ületalve hoida varjatud tingimustes ilma lisakütteta. Ulva biomassi optimaalne tootlikkus tekkis madalal temperatuuril.
Ulva biomassi kasutamise teostatavusuuring soovitab seda kasutada inimtoiduks (kõige kuluefektiivsem lähenemine). Kultiveeritud materjal oli toksiinidevaba ja heade toiteväärtuse parameetritega. Olemasolev turg Euroopas ja Aasias koos turu arendamise võimalusega ka Põhja-Euroopas peaks äratama huvi kohaliku tootmise vastu.

Eelarve: 294 636 eurot
Rahastus: Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2020

Lõpparuanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Kõrgpuhta punase pigmendi fükoerütriini eraldamiseks perspektiivse vetikaliigi Ceramium tenuicorne kasvatamistehnoloogia väljatöötamine

 

Vastutav täitja: Tiina Paalme, tiina.paalme@ut.ee
Projekti kestus: 25.08.2020−31.12.2022
Projekti tüüp: Teadus- ja arendusprojekt

Kõrgpuhta punase pigmendi fükoerütriini eraldamiseks perspektiivse vetikaliigi Ceramium tenuicorne kasvatamistehnoloogia väljatöötamine.

(Development of cultivation technology for Ceramium tenuicorne to obtain biomass suitable for extraction of red pigmnet phycoerythrin of analytical grade purity)

Punavetikas Ceramium tenuicorne omab suurt potentsiaali kui suurvetikaliik, mille biomassi on võimalik väärindada, kuna see sisaldab märkimisväärsetes kogustes punast pigmenti fükoerütriini. Seni on C. tenuicorne ainuke Eesti rannikumeres kasvav punavetika liik, millest on pigmenti võimalik eraldada kõrgpuhtal kujul ning annab seetõttu kasvatatavale biomassile märkimisväärse lisandväärtuse, mis võimaldab kompenseerida, Läänemeres kasvavatele vetikaliikidele iseloomuliku, suhteliselt aeglasest kasvust tuleneva kalli hinna. Sobiva kasvatamistehnoloogia väljatöötamine võimaldab C. tenuicorne biomassi kasutada kõrgpuhaste punaste pigmentide toormena, mis leiaksid kasutust nt meditsiinidiagnostikas fluorestseeruvate värvainetena. Projekti tulemusena töötati välja spetsiaalne kultiveerimismetoodika, mis sobib punavetika Ceramium tenuicorne kasvatamiseks liigile optimaalsetes kunstlikes kasvutingimustes ja võimaldab kasvatatud biomassi väärindamist, s.o kõrgpuhta fükoerütriini eraldamiseks vajaliku kvaliteedi saavutamist (võimalikult kõrge fükoerütriini saagis) ning tagab juurdekasvu kiiruse, mis on võrreldav looduslikes kooslustes kasvava vetikaga.

Meie poolt välja töötatud metoodika võimaldab manipuleerides eelkõige valgustingimustega tõsta märkimisväärselt C. tenuicorne fükoerütriini sisaldust suhteliselt lühikese kasvuperioodi (6–8 nädalat) jooksul. Projektis saavutatud fükoerütriini saagist 2% kuivainest punavetika C. tenuicorne talluses võib lugeda väga kõrgeks, ületades looduslikes kooslustes kasvava vetika maksimaalse pigmendisisalduse 2-kordselt.

Eelarve: 256 801,70 eurot
Rahastus: Vesiviljeluse innovatsioonitoetus (EMKF meede 2.1) 2020

Lõpparuanne (pdf)

Andmed ETIS-es

Image
EMKF 2014-2020 EL logo est

 

 

 

 



Küdema lahes uppunud kalavõrk

Seminar "Kaotatud võrgud ja leitud prügi" 9. aprillil 2024

Katsetraalimine Peipsil

Peipsi kalavarude seire uueneb

Gerli Albert kaitseb doktoritööd „Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment“

Gerli Albert kaitseb doktoritööd „Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment“ 27. oktoobril kl 10.15 õppehoone J. Liivi 2 ruumis 127.