Kalabioloogia ja kalanduse osakond

Kalabioloogia ja kalanduse osakonnas on viis töörühma:

• rannikumere kalanduse töörühm  —  juhataja Redik Eschbaum, redik.eschbaum@ut.ee;
• pelaagiliste kalade töörühm  —  juhataja Elor Sepp, elor.sepp@ut.ee;
• lõhe ja meriforelli töörühm  —  juhataja Martin Kesler, martin.kesler@ut.ee;
• Peipsi kalanduse töörühm  —  juhataja Väino Vaino, vaino.vaino@ut.ee;
• ookeanikalanduse töörühm  —  juhataja Liivika Näks, liivika.naks@ut.ee.

Uurimisteemad

Osakonna teadusteemade spekter on väga lai. Traditsiooniliselt moodustab tööde iga-aastase tuumiku kalavarude seire. Uuritavad populatsioonid algavad sisevetest (Peipsi järv, lõheliste kudejõed) ja ulatuvad Läänemere avamereossa (räim, kilu, tursk) ning isegi Atlandi ookeanini, kus osakonna inimesed töötavad kutselise kalapüügi vaatlejatena. Töönduskalade varu regulaarset hindamist on tehtud juba instituudi loomisest saadik; tänapäeval on kasutusele võetud uued kaasaegsed meetodid ning riikidevaheliste varude osas (Läänemere pelaagilised liigid, Peipsi järv) toimub töö koordineeritult naaberriikidega rahvusvaheliste uurimisgruppide koosseisus.

Lisaks eespool nimetatud peamiselt rakendusliku suunaga töödele, mida finantseerib valdavalt Keskkonnaministeerium, on viimastel aastatel palju uuringuid seotud ka Põllumajandusministeeriumi poolt tellitud ja Euroopa Kalandusfondi poolt finantseeritud projektidega, näiteks:

• hüljeste ja kalanduse vaheliste konfliktide analüüs ja lahenduste väljatöötamine (sh erinevate hülgepeletite katsetamine);
• kalakoelmute uuringud ja kudemistingimuste parandamine erinevate kunstsubstraatide paigaldamise abil;
• püügivahendite selektiivsuse tõstmise võimaluste analüüs.

Osakonnaga on seotud paljud TÜ kraadiõppurid ning seetõttu on osakonna teadustööde teine pool selgelt fundamentaalse suunitlusega, millel ei puudu ka praktiline väljund:

• otoliitide mikrokeemia uuringud eesmärgiga uurida kalade rändeid ja päritolu;
• telemeetria uuringud eesmärgiga uurida kalade rändeid;
• mageveekalade adaptatsioonid toimetulekuks Läänemere soolases keskkonnas;
• immuunfunktsiooniga seotud lõivsuhted kaladel;
• litoraali kalafauna aastaringne dünaamika, lõheliste sigimisstrateegiad.