Ciara Baines kaitseb doktoritööd „Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment“

9. juunil kell 10.15 kaitseb Ciara Baines zooloogia ja ökoloogia erialal doktoritööd „Adaptation to oncogenic pollution and natural cancer defences in the aquatic environment“ („Kohastumine onkogeense reostusega ja looduslikud vähikaitsemehhanismid veekeskkonnas“).

Juhendajad:
kaasprofessor Tuul Sepp, Tartu Ülikool
kaasprofessor Lauri Saks, Tartu Ülikool
teadur Mathieu Giraudeau, La Rochelle’i Ülikool (Prantsusmaa)

Oponent:
professor Joachim Sturve, Göteborgi Ülikool (Rootsi)

Kokkuvõte
Vähki võivad haigestuda kõik hulkraksed organismid. Liikide võime vähki alla suruda on erinev. Kuna suuremaks kasvamine ja kauem elamine suurendavad organismide vähiriski, on tugevaim kaitse suurekasvulistes ja pikaealistel liikidel. Näiteks kui inimeste vähkisuremus on umbes 17%, siis elevantidel on see alla 5%. Loomade risk haigestuda vähki ei sõltu mitte ainult elueast ja kehasuurusest, vaid ka keskkonnast. Reostus on nii inimeste kui ka teiste loomade vähki haigestumise riski suurendanud. Veekeskkonnas elavad loomad on reostuse vähki tekitava mõju osas eriti haavatavad, kuna reostus levib veekeskkonnas kiiresti ning kuhjub veekogude setetes. Oma doktoritöös uurisin reostuse ja vähitekke seoseid veeliikidel. Praeguseks on umbes 30 veeliigi puhul seost reostuse ja vähi vahel näidatud, kuid kõige paremini on see seos tõestatud kaladel. Kalad, kes kasvavad suureks ja elavad kaua, peavad suureks kasvamiseks vajalike geenide koopiate suuremat arvu kompenseerima vähikaitsegeenide koopiate arvu suurendamisega. Võrdlev uuring võimaldas ka ennustada, millised kalaliigid on kõige tugevama ja millised kõige nõrgema vähikaitsega. Merepõhjas elavate kalaliikide, jõelesta ja soomuslesta peal uurisin, miks on esimene neist liikidest vähile haavatavam kui teine. Leidsin, et vähi tekkeks peab jõelestadel olema alla surutud mitmete geenide avaldumise tase. Sama ei ole näha soomuslestade puhul. See viitab võimalusele, et jõelestadel on olemas vähikaitsemehhanismid, mis aitavad neil hoida madalamat vähitaset. Tänapäevases maailmas on looduslike vähikaitsemehhanismide mõistmine muutunud eriti oluliseks, kuna inimtekkelised keskkonnamuutused on suurendanud vähi esinemissagedust nii inimestel kui ka looduslikel liikidel. Liikide erineva haavatavuse mõistmine vähitekke kontekstis võib tulevikus aidata paremini mõista reostuse mõju looduslikele liikidele ning panustada ka parematesse regulatsioonimehhanismidesse, kaitsmaks looduslikke liike ja populatsioone väljasuremise eest.

Kaitsmine toimub ka Zoomis aadressil https://ut-ee.zoom.us/j/97192497358?pwd=WjRyQ1d5WnVGa3IxMUZqV21pUkRndz09 (kohtumise ID: 971 9249 7358, pääsukood: 434375).