Läänemere hägusust aitaks vähendada elav ja söödav veepuhastusjaam

"Läänemere probleem on selles, et siia on juba ladestunud väga suur hulk toitaineid. Isegi kui keerame praegu kõik kraanid kinni ning jõgede ja atmosfääri kaudu ei jõuaks Läänemerre enam üldse toitaineid, peaksime ikka ootama umbes sada aastat, enne kui selle keskkonnaseisund muutub heaks," viitas Jonne Kotta, Eesti mereinstituudi merebioloog hiljuti ilmunud uurimusele.

Meres pole enam nii palju raskemetalle ega teisi toksiine kui mõnikümmend aastat tagasi, kuid see on lihtsalt üleväetatud. Liigsed toitained tuleks Läänemerest kuidagi kätte saada. Teisisõnu peab otsima atmosfääri- ja põllumajandusreostuse piiramise kõrval võimalusi Läänemerre varem jõudnud jääkreostuse eemaldamiseks. Toitaineid saaks keemiliselt siduda setetesse. Ringmajandusele ja Läänemere keskkonnaseisundile mõeldes pole see kõige mõistlikum tegevus.

Võimalikust keskkonnakasust ja tulust parema ülevaate saamiseks uuris Kotta kolleegidega Läänemere eri paigust kogutud rannakarpide kasvu ja kolmest olemasolevast karbikasvatusest pärit karpe. Analüüsi järelduste põhjal võiks Läänemere karbikasvatus olla üks suundadest, millega saaks vähendada mere lämmastiku- ja fosforisisaldust märgatavalt.
Uuringu tulemused on avaldatud Kotta, J. et al. 2020. Cleaning up seas using blue growth initiatives: Mussel farming for eutrophication control in the Baltic Sea. Science of The Total Environment 709, 136144.

Eestikeelne kokkuvõte Novaatoris.