Milline on teaduse keskkonnajälg ja kuidas seda vähendada?

Teadlastelt oodatakse uusi ideid ja tehnoloogiaid, mis aitaks lahendada ühiskonna- ja keskkonnaprobleeme. Vähem on juttu sellest, et ka teadustööl on keskkonnamõju, mille vähendamisele tuleb tähelepanu pöörata. 15. novembril toimub Tartus sel teemal konverents „Kestlik teadus – milline on teadmiste loomise keskkonnajälg“, millele on huvilistel võimalik registreeruda 8. novembrini. 

Teadmiste loomisega kaasnev keskkonnamõju võib avalduda näiteks energiakuluna, mida on vaja laboriseadmete käitamiseks või arvutusvõimsuse kasutamiseks. Tartu Ülikooli rakubioloogia professori Toivo Maimetsa sõnul tuleb nii laboriteadustes kui ka meditsiinipraktikas arvestada energiakulu kõrval rohkete ühekordse plasti jäätmetega, mida on keeruline käidelda ja mille taaskasutusvõimalused on läbi uurimata. Keskkonnajälg on ka sotsiaal- ja humanitaarteadustel ja mäluasutuste tööl. Kestliku arengu keskuse juhi Margit Kelleri sõnul kutsub konverents muu hulgas mõtlema teaduse protsessist laiemalt. „Teaduse keskkonnajälg hakkab moodustuma juba uurimisküsimuse püstitamise etapis. Oluline pole ju mitte ainult see, kuidas, kui säästlikult me teadust teeme, vaid ka mida ja miks me uurime,“ selgitas Keller. Kas kestlikum teadustöö on võimalik? See küsimus ei köida üksnes teadlasi ja teadusasutusi, vaid üha enam ka teadusrahastajaid.  

Konverents algab loenguga keskkonnahoidlikuma ja kulutõhusama laboriteaduse võimalustest. Ettekande teeb Londoni Ülikooli Kolledži kestliku teaduse juht Martin Farley, kes on teemast kirjutanud ka ajakirja Nature veergudel. Tartu Ülikooli anglistika professor Raili Marling vaatab aga eksperimentaalteadustest kaugemale, keskendudes teaduse sisulisele kestlikkusele ning kvalitatiivse humanitaar- ja sotsiaalteadusliku uurimistöö kontekstis olulisele metodoloogilisele jäljele. Veel tuleb juttu IT- ja jäätmesektori keskkonnamõjust ning elektroonikajäätmete väärindamise uutest tehnoloogiatest. Lähemalt kuuleb ka ringmajanduse põhimõtete juurutamise riiklikest meetmetest ning Tartu Ülikooli esimese keskkonnaülevaate tulemustest. 

Päeva võtab kokku kaks praktilist töötuba. Neist ühes saab Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõuniku Krista Kupitsa eestvedamisel praktilisi näpunäiteid kontori või organisatsiooni keskkonnamõju vähendamiseks. Teises töötoas räägib aga kevadel rohelise muuseumi märgise saanud Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia näituste ja loodushariduse osakonna juhataja Reet Mägi sellest, kuidas muuta väiksemaks teaduse populariseerimise keskkonnajälge.  

Konverents toimub Tartus aadressil Riia 23b/2–105. Üritusest otseülekannet ei tehta. Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituut ning kestliku arengu keskus. Üritust rahastab eluteadustega tegelevate Kesk- ja Ida-Euroopa teadusasutuste võrgustik Alliance4Life Euroopa Liidu programmi „Horisont 2020“ toel. 

Konverentsi päevakava