TÜ Eesti mereinstituudi teadlased edendavad järveteadust

Programmi AQUACOSM-plus rahvusvahelise projekti „Summer-FISH“ raames uurivad mereinstituudi teadlased, kuidas mõjutab eutrofeerumine ja planktontoiduliste kalade arvukuse kasv planktoni käitumist, kooslust, funktsionaalseid tunnuseid, toiduahela struktuuri ning süsinikuvoogu parasvöötme vähetoitelistes ja sügavates järvedes.

Inimtegevusest tingitud üleilmsed keskkonnamuutused ei ole jätnud puutumata ka parasvöötme järvi. Nende vee temperatuur tõuseb, mis omakorda soodustab hapnikupuuduse teket, eriti järvede sügavamates piirkondades. Hapnikupuudus kiirendab omakorda fosfori ja teiste toitainete eraldumist setetest, mistõttu hakkavad järved eutrofeeruma.

Teadlastel on üsna palju infot veekogus oleva biomassi ja järvede toitelisuse üldiste muutuste kohta, mis kaasnevad üleminekuga vähetoitelistelt ehk oligotroofsetelt süsteemidelt rohketoitelistele ehk eutroofsetele. Märksa vähem teatakse, kuidas muutub liikide vastastikmõju ja käitumine, näiteks füto- ja zooplanktoni liikide vertikaalne ränne ning levik veesambas. Samuti napib infot selle kohta, kuidas mõjutavad planktoni liike toitainete sisalduse, veetemperatuuri, segunemisrežiimi, valguse kättesaadavuse ja kalade röövlussurve muutused eeskätt ühest süsteemist teise ülemineku varajases etapis.

Projekti eksperimentaalne osa toimus Leibnizi Mageveeökoloogia ja Sisevete Kalanduse Instituudi (IGB) järvelabori LakeLab mesokosmides ehk miniökosüsteemides, mis jäljendavad peamiste liikidega elukeskkonda. Selleks kasutati Saksamaal asuvat Stechlini järve, mis kiiresti eutrofeerub. Aastatel 1966–1990 töötas järve vahetus läheduses tuumajaam, mille jahutusvesi lasti Stechlini järve. Selle tagajärjel halvenes järve ökoloogiline seisund märgatavalt.

IGB järvelaboris on 24 järveveest eraldatud mesokosmi, millest igaüks on üheksameetrise läbimõõduga ja umbes 20 meetrit sügav. See loob suurepärased võimalused nii kliimamuutuste mõju kui ka järvesiseste ökoloogiliste protsesside uurimiseks ning uudseteks ja mitmetasandilisteks katseteks. Eesti mereinstituudi ülesanne projektis „Summer-FISH“ on hinnata kaugseire abil fütoplanktoni rühmi, süsinikufraktsioone ja toitaineid. Selle tulemusena saab arendada nii kaugseire metoodikat kui ka täiendada siseveekogude biogeokeemiliste ringete ja voogudega seotud teadmisi.